Triumviraat (organisatsioon): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Triumviraat''' oli aastatel [[1948]]–[[1949]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eestis]] [[Viljandi]]s tegutsenud koolinoorte põrandaalune [[vastupanuvõitlus|vastupanuorganisatsioon,]] mis oli üks suurimatest Eestis.
== Organisatsioon ==
Sõjajärgsetel aastatel tekkisid üle-Eesti koolinoorte salaseltsid, milledest kujunesid põrandaalused vastupanuorganisatsioonid Nõukogude okupatsioonirežiimile. Suuremad nendest olid Tallinnas tegutsenud "Vaba Eesti Võitlusrinne" ja "Eesti Vabaduse Liit", Võru "Põhjala Noored" ("Skautlus") ja "Salajane Kuperjanovlast Organisatsioon", Tartu "Sinimustvalge" jt. Üks suuremates oli ka Viljandis tegutsenud Triumviraat.
1948. aastal kujunes [[Viljandi 2. Keskkool]]i lõpuklassi noormeestest rühm, mis tegeles kirjanduse, filosoofia ja ajaloo uurimisega (loeti näiteks [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajalugu). Tasapisi kujunes sellest välja põrandaalune organisatsioon, mille juhtkonda nimetati triumviraadiks ja see andis nime kogu organisatsioonile. Triumviraadi ülesehitus rajanes kolmiksüsteemile, kus organisatsiooni uus liige pidi värbama kolm uut liiget, teades samal ajal vanadest olijatest ainult seda, kes tema värbas, Organisatsiooni eesotsas oli kolmeliikmeline [[triumviraat]], kuhu kuulusid [[Udo Josia]], [[Rein Põllumaa]] ja [[Eduard Kala]], kes teadsid kõiki organisatsiooni liikmeid. Omavahelises suhtlemises kasutati parooli – mängukaarti "risti kolm": Loodeti peatsele sõja puhkemisele lääneriikide ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel. Sõja korral tuli ühineda [[metsavennad|metsavendadega]], muretseda relvastust ja korraldada üleüldist metsadesse varjumist.
| |||