Viru rinne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par X (ristleja), ühtlustus (+ masintoim), replaced: „ → ", ” → " using AWB |
|||
19. rida:
| osaline2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]]<br> [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|Eesti Töörahva Kommuun]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]
| väejuht1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Laidoner]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksander Tõnisson]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Otto Heinze]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gustav Jonson]]<br>[[Pilt:Flag of the German Empire.svg|border|25x15px|Balti pataljon]] [[Constantin von Weiss]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walter Cowan]]
| väejuht2 =[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Jukums Vācietis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Dmitri Nadjožnõi]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[
| jõud1 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. Diviis]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[4. Üksik Jalaväepataljon|4. polk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[5. Jalaväerügement|5. polk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ratsarügement|Ratsapolk]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Balti pataljon]]<br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Georgi Bibikov|Bibikovi]] eskadron<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Briti kergristlejaeskaader
| jõud2 = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinne]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[6. Kütidiviis]]<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 46. Kütipolk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] 47. Kütipolk <br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[3. Tartu Eesti kommunistlik kütipolk]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[1. Eesti kommunistlik kergesuurtükiväedivisjon]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Eesti raskepatarei]]<br> [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] madruste dessantsalk<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]]F. Trofimovi marsirood<br>[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]
25. rida:
| kaotused2 =
| märkused =
{{
}}
'''Viru rinne''' oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas [[Põhja-Eesti|Põhja-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]] ja [[Ida-Eesti]]s, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ning [[Eesti Töörahva Kommuun]]i väeosade vahel.
35. rida:
11. novembril 1918 sõlmiti [[Saksamaa]] kaotusega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antandile]] [[Compiegne'i vaherahu]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u, ettekäändeks Antandi seatud vaherahu tingimus, et kõik Saksamaa poolt endise Venemaa keisririigi territooriumil [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal sõlmitud lepingud tühistatakse.
15. novembril 1918 saatsid Nõukogude Venemaa [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Jukums Vācietis]] ja SRN liikmed telegrammi [[Jaroslavl]]is asunud [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhatajale [[Dmitri Parski]]le, [[Petrograd]]i [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] komandörile ning telegrammi koopia Moskvasse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehele V. [[Lenin]]ile № ''259/Ш'', milles viidates "kujunenud poliitilisele olukorrale anti korraldus kohe hõivata Pihkva ja Narva".
17. novembril 1918 andis [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhataja [[Dmitri Nadjožnõi]] ja [[Revolutsiooniline Sõjanõukogu]] korralduse ''Parempoolse lahingupiirkonna'' [[6. Kütidiviis]]i jõude kasutades hõivata Narva linn, viia eelväeosad joonele [[Auvere raudteejaam|Korffi (Auvere) raudteejaam]] – [[Narva jõgi]].
50. rida:
22. novembril sakslaste ja punaarmeelaste vahel aset leidnud lahingu järele hakkas Narva intensiivsemalt kogunema eesti ohvitsere, sõdureid ja kaitseliitlasi. 22. novembril Narva [[Vaivara]] kaitseliitlaste salk – 54 meest alamkapten Steinmaniga eesotsas, salk oli ka aluseks 4. jalaväepolgule, moodustades rügemendi 1. kompanii. 27. novembril oli organisatsiooniliselt 4. jalaväepolgu koosseisus rügemendi staap, sidekomando, kaks pataljoni ja töökomando. I pataljonis oli 4 laskurkompaniid, igas keskmiselt 50–70 meest. II pataljonis oli ainult pataljoni staap. Saksa vägedel oli Narva relvade laos umbes 5000 vene ja 2000 jaapani püssi, suurel hulgal püssipadruneid, kümneid kaste käsigranaate ja palju igasugust muud sõjavarustust, kuid eestlasile lubasid sakslased selle varanduse üle anda ainult siis, kui nad ise Narvast lahkuvad.
Saksa väeosadest asetsesid Narvas novembri teisel poolel 405. Saksa Landwehri rügemendi osad, kõvendatud ühe miinipildujate kompaniiga (9 kerget ja 3 keskmist [[miinipilduja]]t), ühe pioneerkompaniiga, kahe helgiheitjaga, ühe suurtükiväe grupiga (3 väljapatareid), ühe lennuväevastase patareiga (kaks 37
Saksa suurtükiväe grupp asus positsioonil järgmiselt: üks patarei Rahvaväljal, üks – Kreenholmi väljal ja üks Väike-Soldino mõisa juures. Lennukitevastane patarei seisis eriplatvormidel Rahvaväljal. Raudtee suunas, Narva jõe idakaldal asus 2 [[kaeviksuurtükk]]i. [[Helgiheitja]]ist oli üks paigutatud [[
28. novembri 1918 hommikul asusid eestlased ja sakslased järgmiselt:
68. rida:
:Kaitseliit (alamkapten Heinrich Laretei) – umbes 150 meest – kandis linnas valveteenistust.
:Saksa väeosad (ooberst Holze): eelliinil Jaanilinna ees, sõjaväehaiglast kuni linavabrikuni asetses 405. rügemendi 2. laskurkompanii (leitnant Köhler), sama rügemendi raskete kuulipildujate kompanii (12 kuulipildujat), miinipildujate kompanii (9 miinipildujat) ja helgiheitjate rühm (2 helgiheitjat).
Üks rühm sakslasi ühe kuulipildujaga asetses Kulgu rajoonis, teised 405. rügemendi osad olid reservis Hermani kindluses. Suurtükivägi asetses positsioonil kolme väljapatareiga, millest üks 77
:5. Borovnja külast Jaama külani – Jõhvi (20 meest) ja Illuka (50 meest), kaitseliitlased lipnik Tооmeli juhatusel.
:6. Vasknarvas – valvepostid Iisaku Kaitseliidust.
78. rida:
28. novembri 1918 hommikul asusid Punaarmee väeosad järgmiselt:
# Jalavägi: 46. vene kütirügement ja 3. Tartu kommunistlik kütirügement – Jaanilinna ees, Jamburgi maantee ja raudtee rajoonis; Viljandi kommunistlik kütirügement – Piimanina kohal Narva jõest üle minemas; Üksik Jamburgi salk – Keikino rajoonis parema tiiva kaitseks.
# Suurtükiväg: õks vene kerge patarei ja 2. eesti kommunistlik kerge patarei (kummaski 4 76,2
# Ratsavägi: ratsasalk – Nizõ rajoonis vasaku tiiva kaitseks.
# Soomusvägi: üks soomusrong Sala jaamas.
85. rida:
: Brigaadi staap asus Dubrovka külas Jamburgi maantee juures. Kokku oli venelasil Narva vastas 6. diviisi koosseisus umbes 6000 meest, 12 kerget ja 2 rasket (?) suurtükki, 1 soomusrong ja 2 soomusautot.
===Saksa vägede lahkumine===
28. novembri keskpäeval aga lahkusid sakslased kaevikuist Jaanilinna majadesse ja kogunevad sildade lähedusse. Eestlased jäid eesliinile üksinda edasi.
Kell 13:20 teatas Saksa 405. jalaväerügemendi ülem, et sakslased varsti linnast lahkuvad ja lasevad kell 16 kõik Narva sillad õhku, Saksa suurtükivägi lahkus tulepositsioonidelt, tõmbus rännakkolonnidesse ja valmistus minekuks. Raudteejaama juures asuvas Saksa
[[4. Jalaväepolk|4. jalaväerügemendi]] ülem saatis I pataljoni ülemale [[Viktor Liivak]]ule käsu tuua kõik Eesti üksused Narva jõe läänekaldale ja võtta pataljoniga uus kaitsepositsioon jõekaldal joonel: [[Pimeaed]] (incl.) – [[Narva Hermanni linnus|Hermani kindlus]] (incl.).
Vahepeal muutsid saksa väed aga taganemise aegu ja sakslased kavatsesid sillad õhkida kella 1600 asemel juba kell 1500. Üle sildade olid veel tulemata 4. jalaväepolgu nooremleitnant Mitti ja lipnik Alujevi grupid, I pataljoni ja 1. kompanii ülemad palusid taandumist juhtivat saksa majorit oodata sildade õhkimisega kuni kella 16:00-ni, see tähtaeg oli Eesti ja Saksa rügemendistaabi vahel varem kokku lepitud. Kell 15:25 lasti punaste ja roheliste rakettide järgi õhku mõlemad Narva sillad ja Saksa sõjaväeosad lahkusid linnast Jõhvi suunas. Sakslaste taandumist Narvast katsid soomusrong ja 405. suurtükiväerügemendi 2. patarei. Viimane lahkus Narvast pimeda tulekuga.
==Taganemisperiood, sügis-talv 1918==
104. rida:
*[[28. november]] – Punaarmee väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. [[Aleksander Tõnisson|A. Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast.
*28. november – toimus Vabadussõja esimene [[lahing]] [[Joala]] küla põldudel ([[Joala lahing]]).
*28. november – toimus 586-meheline [[Balti laevastik]]u [[dessant]] [[Voldemar Puss|V. Pussi]] juhtimisel [[Narva-Jõesuu]]sse, millest võtsid osa [[Balti laevastik]]u ristleja [[Oleg (
*[[29. november]] – Eesti bolševikud kuulutasid Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.
*6. detsember – Punaarmee [[7. armee (Vene NFSV)|7. armee]] [[6. Kütidiviis]]i väeosad alustasid pealetungi [[Tallinn]]a suunal.
142. rida:
*[[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee#Osalus sõjategevuses]]
{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
{{JÄRJESTA:Viru rinne}}
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda| ]]
| |||