Triumviraat (organisatsioon): erinevus redaktsioonide vahel

[[30. detsember|30. detsembril]] [[1948]] arreteeris Viljandi maakonna julgeolekuülemjulgeoleku ([[MGB]]) ülem kapten [[Edgar Tomusk]] [[Udo Josia]]<ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1151. 30.12.1948. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 1, 8</ref> ja [[Eduard Kala]] ning veel kolm triumviraati mittekuuluvat õpilast. Vangistatud kooliõpilastel õnnestus esialgu siiski organisatsiooni olemasolu varjata. Organisatsiooni uueks juhiks sai Rein Põllumaa kuni arreteerimiseni 16. aprillil 1949<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 238</ref>. 15. jaanuaril arreteeris katpenkapten Tomusk Viljandi 1. Keskkooli õpetaja [[Johannes KurrikuKurrik]]u, <ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1165. 15.01.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 3, 182</ref> keda süüdistati õpilaste mõjutamises nõukogudevastases vaimus.<ref>Postanovljenije na arest. 8.1.1949. RA ERAF.130SM.15191 kd., 179-180-.</ref> Aprillis–mais 1949 toimusid uued arreteerimised. Kokku arreteeriti ja anti kohtu alla 13 kooliõpilast ja üks õpetaja. Viljandi vanglas toimunud ülekuulamistel oli peamine ülekuulaja tollane Viljandi maakonna julgeoleku (MGB) ülem kapten [[Edgar Tomusk]], kes oli kogunud viljandlaste seas kuulsust massimõrva organiseerimisel Viljandi vangla hoovil juulis 1941.

Kohus õpilaste üle toimus [[21. juuni|21.]]–[[24. juuni]]ni [[1949]] Viljandi miilitsavalitsuse asupaigas, nn Viljandi Politseilossis. [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Vägede Sõjatribunal mõistis kümnele triumviraadi liikmele Vene NFSV Kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-1a ja 58-10 lõige 2 alusel maksimaalse 25-aastase vabadusekaotuse koos õiguste äravõtmisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuses oli kirjas, et seoses [[NSV Liidu Ülemnõukogu PresiidiumiPresiidium]]i 26. mailmai 1947 seadlusega "Surmanuhtluse äramuutmisest" mõistetakse neile maksimaalne vabadusekaotus. Kolm organisatsiooni mittekuuluvat õpilast said leebema karistuse: kaks kümme, üks seitse aastat. Viljandi 1. Keskkooli õpetaja Johannes Kurrikule mõisteti VNFSV[[Vene NFSV]] Kriminaalkoodeksi paragrahv 58-1a alusel 25 aastat vabadusekaotust koos õiguste kaotamisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisekonfiskeerimisega.<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 236-240</ref> Seitsmeks aastaks vangi mõistetud ainuke tütarlaps selles grupis, Five Vainola, suhtes lõpetas NSV Liidu Siseministeeriumi Vägede Leningradi Ringkonna Sõjatribunal oma määrusega 1. augustist 1949 kriminaalmenetluse ja ta vabastati vahi alt.<ref>ENSV Prokuratuur. Määrus kriminaalasja arh. nr. 4245 menetluse uuendamises seoses uute asjaolude ilmnemisega. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 439-441</ref>

== Allikad. ==