Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Aastal 1940 tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris ettevõttega [[ARE (ettevõte)|Elektrotehnika Tehas ARE]]. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]] nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai '''Raadiotehas Raadio-Pioneer''' ja hiljem '''Punane RET'''<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banki Eesti filiaali peakontor Tallinnas Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja osa spetsialistidest Omski oblastisse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal väljatöötatud tankiraadiod kuulusid sideulatuse poolest tolle aja maailma parimate hulka. Oma osa selles oli arvatavasti Philipsi jt. tuntud elektronlampide valmistajate lampide ja nende USA analoogide kasutamisel, kuid ka väljatöötajate oskustel, mis viisid NLiidu autoritunnistustega kaitstud lahendusteni, mis NLiidu sõjatehase ja sõjaaja tingimustes ei saanud kõigi tegelike autorite nimele vormistatud.
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi '''Funktechnische Fabrik Reval'''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste vajaduste tarbeks.
Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nime Punane RET all Narva maantee ja Jõe tänava nurgal oleval krundil asunud
Radioola Estonia kõrval hakati 1960ndatel aastatel tootma ka teist olulist laiatarbetoodet – [[Elektriorel|elektronorel]]it [[Retakord]].
Tehase uus suur tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. Kümmekond aastat hiljem laiendati tehast veelgi suurema Jõe tänava tootmishoone ehitamisega. Hiljem ehitati juurde veel üks tootmishoone krundi Ahtri tänava poolsele küljele, milles paiknes ka õhukese kile tehnoloogias mikroskeemide valmistamise üksus..
Tehasest sai [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] põhiline osa selle moodustamisel 1970. aasta paiku. Koondisse kuulusid veel [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] (TREKB) ja Jõhvi tsehh. kus alguses toodeti RET-i valjuhääldeid, hiljem aga transformaatoreid ja muid elektromehaanilisi komponente.
21. rida:
1980. aasta paiku valmis tehase uus laiatarbetoodangu osakond Lasnamäel Peterburi maantee ääres. Tehase töötajate arv oli siis umbes 3000.
Sel ajal oli tehas kogu NSV Liidus tuntud kõrgema klassi [[Stereofoonia|stereofooniliste]] [[radioola]]de [[Estonia]] tootjana<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Ilmselt oli
1992. aastal korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />. Kuid juba 1993. aastal lõpetas ettevõte majanduslikel põhjustel tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />.
27. rida:
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu kolisid tehase kvartali [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 renoveeritud hoonetesse [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]]. Hiljem asus ühes hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase Narva maantee ääres paiknev peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle omandas [[Danske Bank]].
Peterburi tee tootmishoonet hakkas kasutama Soome ettevõte [[Elcoteq]], mille mobiiltelefonide toodang tehases [[Elcoteq Tallinn]] andis suure osa Eesti ekspordist. Hiljem lisandus selle
== Viited ==
|