Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
114. rida:
[[Suleiman I]] Tore pööras ta peatähelepanu [[Euroopa]]le, alustades kohe pärast võimule saamist sõda [[Ungari]]ga. [[1521]]. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud [[Belgrad]]i ning [[1526]]. aastal purustasid türklased Ungari väe [[Mohacsi lahing]]us täielikult, kuningas [[Lajos II]] langes ning riik jagunes türklaste ja [[Habsburgid]]e vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning [[1529]]. aastal piirasid ta väed [[Viin]]i. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu [[Aasia]]le, eriti võitlustele [[Pärsia]]ga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte. Ka surm tabas sultanit siis, kui ta oli parajasti sõjaretkel Ungaris.
{{vaata|Ungari ajalugu#Jagatud Ungari}}
[[1523]]. aastal vallutasid sultan [[Suleiman I]] Toreda väed ka [[Rhodos]]e saare, tema ajal muutus Türgi [[Vahemeri|Vahemere]] tugevaimaks merevõimuks, see sai tugeva hoobi alles [[1571]]. aastal, viis aastat pärast Suleimani surma, kui türklased kaotasid [[Lepanto merelahing]]u.
1571. aastal vallutasid [[Selim II]]-e Osmanite väed [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[Stato da Mar]]e osa [[Veneetsia Küpros|Küpros]]e, mille Veneetsia garnison Küproses Famagustas alistus 15. augustil. Juulis-augustis 1571 kogunesid Sitsiilias [[Messina]] esisel kristlaste [[Püha Liiga]] merevägi - koondades [[Hispaania ajalugu#Püha Liiga sõda Osmanitega|Hispaania]], [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Kirikuriik|Kirikurii]]gi, [[Genova vabariik|Genova]], [[Savoia hertsogkond|Savoia]] ja [[Malta]] sõjalaevastikke. Kreeka Patrase lahest itta sõudes põrkus nende laevastik endast märksa suurema Osmanite laevastikuga Lepanto (praeguse [[Nafpaktos]]e) juures.
===Poola–Türgi sõjad===
| |||