'''Valla- või linnasekretär''' on valla või linna järjepidevust tagav juhtiv ametnik, kes allub [[Vallavanem|vallavanemale ]] või [[Linnapea|linnapeale ]]. Valla- või linnasekretär ei kuulu [[Vallavalitsus|valla ]]- või [[Linnavalitsus|linnavalitsuse ]] koosseisu, kuid tal on valitsuse istungitel sõnaõigus. ▼{{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2017}}
▲'''Valla- või linnasekretär''' on valla või linna järjepidevust tagav juhtiv ametnik, kes allub vallavanemale või linnapeale. Valla- või linnasekretär ei kuulu valla- või linnavalitsuse koosseisu, kuid tal on valitsuse istungitel sõnaõigus.
==Ajalugu==
==Vallasekretär Eestis läbi ajaloo==
Vallasekretäri õigusliku seisundi paremaks mõistmiseks tuleb vaadata tagasi 19. sajandi algusaastatesse. [[1816. aasta Eestimaa Talurahva seadustalurahvaseadus]] nägi ette vallavanemate, nende abide ja vallavolikogude moodustamise ning vallavanemate abide määramise. Vallakirjutaja amet oli nimetatud seaduses määratud kaudselt, kohustades selleks koguduse õpetajat.<supref name=":0">1Nurk, H. Vallasekretäride kutseõigus ja ametioskus. – Maaomavalitsus, 1927, nr 5, lk 7–8.</supref> 1866. aastal välja antud Baltimaade Vallakogukonna seadus tegi juba kõikidele vallavolikogudele kohuseks alalisi vallakirjutajaid ametisse valida.<ref name=":0" />
Esmakordselt reguleeriti Eesti Vabariigis vallasekretäri õiguslikku seisundit 4. aprillil 1921 .a. vastuvõetud Vallanõukogu valimise seaduses< supref> 2Vallanõukogude valimise seadus. RT 1921, 26, 18.</ supref>, milles sätestati, et vallasekretär on vallavalitsuse liige koos vallavanema ja vähemalt ühe tema abiga .< supref> 3Vallanõukogude valimise seadus § 83.</ supref> . ▼1866.a. välja antud Baltimaade Vallakogukonna seadus tegi juba kõikidele vallavolikogudele kohuseks alalisi vallakirjutajaid ametisse valida.<sup>1</sup>
7. detsembril [[1926 .a.]] võttis [[Riigikogu ]] eelnõu vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadusena vastu< supref> 4Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus. RT 1926, 27, 104; 1933, 92, 670; 1934, 25, 188; 85, 704.</ supref>, mille kohaselt valis vallasekretäri vallavolikogu määramata ajaks vastava hariduse ja ettevalmistusega kodanike hulgast raamatute ja arvete pidamiseks, vallavalitsuse [[kantselei ]] ning [[Asjaajamine|asjaajamise ]] juhtimiseks. Vallavalitsuse koosseisu vallasekretär enam ei kuulunud.< supref> 5Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus § 78.</ supref> ▼▲Esmakordselt reguleeriti Eesti Vabariigis vallasekretäri õiguslikku seisundit 4. aprillil 1921.a. vastuvõetud Vallanõukogu valimise seaduses<sup>2</sup>, milles sätestati, et vallasekretär on vallavalitsuse liige koos vallavanema ja vähemalt ühe tema abiga<sup>3</sup>.
[[1937 ]]. aastal võeti vastu vallaseadus< supref> 6Vallaseadus. RT 1937, 32, 310; 1938, 37, 336; 43, 404; 59, 567; 1939, 17, 114; 1940, 49, 447; 89, 873.</ supref>, mille kohaselt kuulus vallasekretär kohaliku omavalitsuse nimetatavate teenistujate hulka.< supref> 7Olle, V. Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis 1918.a.-1940.a. Tartu, 2001, lk 57.</ supref> Seadus sätestas vallasekretärile kindlad nõuded. Vallaseaduses sätestatud vallasekretäri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord kehtis Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.< supref> 8Halop, M. Vallasekretäri institutsioon Eesti Vabariigis. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu, lk 12.</ supref> ▼
▲7. detsembril 1926.a. võttis Riigikogu eelnõu vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadusena vastu<sup>4</sup>, mille kohaselt valis vallasekretäri vallavolikogu määramata ajaks vastava hariduse ja ettevalmistusega kodanike hulgast raamatute ja arvete pidamiseks, vallavalitsuse kantselei ning asjaajamise juhtimiseks. Vallavalitsuse koosseisu vallasekretär enam ei kuulunud.<sup>5</sup>
Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis taastati 1990-ndate aastate alguses.< supref> 9Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus . ÜVT 1989, 34, 517; 1990, 14, 236.</ supref> 10. novembril 1989 . aastal võttis tolleaegne [[Ülemnõukogu ]] vastu Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seaduse, mille kohaselt kuulus vallasekretär vallavalitsuse koosseisu, olles ühtlasi kantselei eesotsas.< supref> 10Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus § 6 lg 9; § 9 lg 3.</ supref> ▼▲1937. aastal võeti vastu vallaseadus<sup>6</sup>, mille kohaselt kuulus vallasekretär kohaliku omavalitsuse nimetatavate teenistujate hulka.<sup>7</sup> Seadus sätestas vallasekretärile kindlad nõuded. Vallaseaduses sätestatud vallasekretäri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord kehtis Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal.<sup>8</sup>
== Tänapäeval ==
▲Kohaliku omavalitsuse süsteem Eestis taastati 1990-ndate aastate alguses.<sup>9</sup> 10. novembril 1989. aastal võttis tolleaegne Ülemnõukogu vastu Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seaduse, mille kohaselt kuulus vallasekretär vallavalitsuse koosseisu, olles ühtlasi kantselei eesotsas.<sup>10</sup>
[[1993 ]]. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille kohaselt oli vallasekretär KOV juhtide kategooriasse kuuluv ametnik. Seaduse esialgse versiooni kohaselt kuulus vallasekretär ametikoha järgi vallavalitsuse koosseisu ja selline kord kehtis kuni 1999. aasta KOV valimisteni.< supref> 11Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus. – RT I 1999, 75, 705.</ supref> Tänasel päeval ei kuulu vallasekretär enam valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.< supref> 12Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 55 lg 3.</ supref> ▼
Valla- või linnasekretäriks võib saada vähemalt 21- aastaseaastane Eesti kodanik, kellel on õigusalane [[magistrikraad ]] või samal erialal [[Bakalaureus|bakalaureusekraad ]] ning kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat. Valla- ja linnasekretärina võib töötada ka isik, kellele on väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.< supref name=":1"> 13Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I 1993, 37, 558, RT I 1993, 37, 558... RT I, 04.07.2017, 21.</ supref> ▼▲1993. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille kohaselt oli vallasekretär KOV juhtide kategooriasse kuuluv ametnik. Seaduse esialgse versiooni kohaselt kuulus vallasekretär ametikoha järgi vallavalitsuse koosseisu ja selline kord kehtis kuni 1999. aasta KOV valimisteni.<sup>11</sup> Tänasel päeval ei kuulu vallasekretär enam valitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.<sup>12</sup>
==Ametisse valimine==
▲Valla- või linnasekretäriks võib saada vähemalt 21-aastase Eesti kodanik, kellel on õigusalane magistrikraad või samal erialal bakalaureusekraad ning kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat. Valla- ja linnasekretärina võib töötada ka isik, kellele on väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat.<sup>13</sup>
==Valla- ja linnasekretäri pädevuse alus==
# valla- või linnavalitsuse töökorrast;
# valla- või linnakantselei põhimäärusest;
# ametijuhendist.<sup>13<ref name=":1" /sup>
==Valla- ja linnasekretäri tööülesanded==
*valla- või linnakantselei juhtimine:
*vallavanemale või linnapeale ettepanekute esitamine valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
*osalemine volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamisel;
*valitsuse määrustele ja korraldustele kaasallkirja andmine;
*valla- või linnavalitsuse ja volikogu õigusalane teenindamine;
*[[Õigusakt|õigusaktide]] ja [[Leping|lepingute]] seaduslikkuse tagamine ja notariaaltoimingute korraldamine;
*valla või linna vapipitsati hoidmine;
*vallavalitsuse ja vallavolikogu töö avalikustamise korraldamine;<sup>13<ref name=":1" /sup>
*personalitöö korraldamine;
*valimiste ettevalmistamine ja läbiviimise korraldamine;
*valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel osalemine ja istungite protokollimine;
*valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirjade andmine;
*muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.<supref>14Olle, V. Kohaliku omavalitsuse õigus I osa. Tallinn, 2014, lk 112–114</supref>
== Viited ==
<references />
==Vaata ka==
==Kasutatud kirjandus==
# Nurk, H. Vallasekretäride kutseõigus ja ametioskus. – Maaomavalitsus, 1927, nr 5, lk 7–8.
#* Ülikool, 2005. (Ajaloolise ülevaate tegemisel on kasutatud M. Halopi bakalaureusetöös (2005) toodud viiteid algallikatele ).▼# Vallanõukogude valimise seadus. RT 1921, 26, 18.
# Vallanõukogude valimise seadus § 83.
# Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus. RT 1926, 27, 104; 1933, 92, 670; 1934, 25, 188; 85, 704.
# Vallavolikogude valimise ja vallavolikogude ning vallavalitsuste korraldamise seadus § 78.
# Vallaseadus. RT 1937, 32, 310; 1938, 37, 336; 43, 404; 59, 567; 1939, 17, 114; 1940, 49, 447; 89, 873.
# Olle, V. Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis 1918.a.-1940.a. Tartu, 2001, lk 57.
# Halop, M. Vallasekretäri institutsioon Eesti Vabariigis. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu, lk 12.
# Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus . ÜVT 1989, 34, 517; 1990, 14, 236.
# Eesti NSV kohaliku omavalitsuste aluste seadus § 6 lg 9; § 9 lg 3.
# Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus. – RT I 1999, 75, 705.
# Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 55 lg 3.
# Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – RT I 1993, 37, 558, RT I 1993, 37, 558... RT I, 04.07.2017, 21.
# Olle, V. Kohaliku omavalitsuse õigus I osa. Tallinn, 2014, lk 112–114
▲# Ülikool, 2005. (Ajaloolise ülevaate tegemisel on kasutatud M.Halopi bakalaureusetöös (2005) toodud viiteid algallikatele).
| 