Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
Vabadussõjalaste tähtsamad kongressid toimusid [[1931]] [[Jahimeeste Klubi]]s, [[1932]] [[Börsisaal]]is ja [[1933]] [[Estonia (teater)|Estonia]]s ja vabadussõjalaste päevad 1932 Tapal, Valgas ja Pärnus, 1933 Tartus jm.<ref name="ObuVC" />
 
Vapsid tervitasidsamastasid algulend 1930. aastail kogu Euroopas levinud antiparlamentaarsete liikumistega. [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l nad algul tervitasid, kuid hiljem endeitasid temagasidet eiSaksa seostatudrahvussotsialistidega.
 
Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti [[sisekaitseülem]] [[Gustav Jonson]]i otsusega 11. augustil 1933. 12. augustil 1933 avaldas Rootsi ajaleht [[Aftonbladet]] esiküljel leheküljesuuruse artikli "Fascistkupp i Estland" (Fašistlik riigipööre Eestis). Artiklis öeldi, et fašistlik riigipöörde kavatsus suruti valitsuse poolt maha suurte pingutustega. Lisatud oli [[Johan Laidoner]]i pilt allkirjaga "Fašistlike sõjaorganisatsioonide liider kindral Laidoner". Järgnevail päevil ei vahetanud enam ükski Rootsi pank Eesti raha ja Rootsis tekkis usaldamatus Eesti vastu<ref>100 rida Stockholmist. [[Vaba Maa]], 20. august 1933, nr. 194, lk. 5.</ref>. Soome ajalehes [[Ajan Suunta]] kirjutati: "Eesti "seaduslik" valitsus ja keskerakonnad on ennast marksistidele ära müünud. Hinnaks olid Eesti Vabadussõjalaste Liit ning Eesti isamaaline rahvas<ref>Soome leht seisukorrast Eestis. Võitlus, 15. august 1933, nr. 68, lk. 3.</ref>."