Rotermanni kvartal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marimaala (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Marimaala (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
 
Maa-aluses parklas on umbes 600 parkimiskohta
 
== <big>Ajalugu</big> ==
Määrav roll kompaktse tööstusrajooni kujunemisel 19. sajandil oli ettevõttel Rotermanni Tehased. Selle kuulsa, suure ja mitmekülgse tegevusalaga firma asutas 1829. aastal Christian Abraham Rotermann. Firma esimeseks äriks oli kaubahoov, mis valmistas ehitustarbeid ning tegeles nende sisse- ja väljaveoga. Algselt asusid Rotermanni kaubamaja maavaldused mitmel pool üle linna, C. A. Rotermanni poja Christian Barthold Rotermanni juhtimisel koondus ettevõte hiljem Rotermanni kvartalisse. 1850. aastal valmis vanim tänaseni säilinud hoone – Viru väljaku ja Mere puiestee nurgal asuv Rotermanni kaubamaja, mis hiljem on olnud paljude koolide, viimati Pedagoogikaülikooli õppehooneks. Krundi merepoolsesse ossa kerkis tärklisevabrik, mis 1880. aastal põlema süttis. 1879. aastal valmis Rotermannidel aurusae hoone.
 
Kvartalis tegutses ka teisi ettevõtteid. 1875. aastal ehitati Mere puiestee äärde piiritusevabrik, millest sai vendade Arved ja Alexander Rosenite juhtimisel Eesti Vabariigi edukamaid ettevõtteid. Rosen & Co kõrgekvaliteedilist piiritust müüdi üle kogu Venemaa ja mitmel pool Euroopas. 1887. a asutas C. B. Rotermann Hobujaama tänavale makaronivabriku, aasta hiljem ehitati arhitekt Rudolf Knüpfferi projekti järgi Mere puiestee äärde uus kaubahoone ja jahuveski, millest sai Tallinna suurim. 1890ndatel kerkisid Rotermanni kaubamaja taha kolm tellissillutistega paeehitist – uus hoone lauavabrikule, villatööstusele ja veskimasinate tootmiseks.
 
== 1900-1918 ==
20. sajandi alguses laienes Rotermannide ettevõte hoogsalt. 1902 kerkis kõrge korsten, mis on tänaseni Rotermanni kvartali „majakaks“. 1904 valmisid viljaelevaator ja jahuveski, 1905 moodne viiekorruseline kruubiveski hoone. 1908 valmis baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi soolaladu, mis on üks omapärasemaid tänaseni säilinud paeehitisi Eestis. 1910–1911 ehitati Mere puiestee alguses asunud Rotermanni puust elumaja asemele punastest tellistest juugendstiilis elamu. Hoone arhitektuurse lahenduse loojaks peetakse kuulsat Soome arhitekti Eliel Saarineni. 1911 valmis ka uus juugendstiilis väravahoone. 1912. aastal avati leivatehas, mis oli kaasaegseim leivatööstus kogu Venemaal.
 
== 1918-1940 ==
Sõdade ja segaduste aeg 1918–1920 ei jätnud puutumata ka Rotermanni kvartalit, mitmed peremeheta jäänud hooned lammutati. Esimese Eeesti Vabariigi ajal elas Rotermanni kvartal koos riigiga üle kõik tõusud ja mõõnad. 1921. aastal asus Rotermanni Tehaseid juhtima C. B. Rotermanni poeg Christian Ernst August Rotermann, kelle eestvedamisel rajati kvartalisse ka üks Eesti esimesi automüügiesindusi. 1920ndad olid AS-i Rotermanni Tehased jaoks üliedukas. Kuid suureks tagasilöögiks oli 1930. aasta hiigeltulekahi, kus hävis suurem osa ettevõtte viljatagavaradest. Põlengut kustutati kaks nädalat. Suur tulekahju ei murdnud siiski aktsiaseltsi. 1920–30ndatel asus Rotermanni kvartalis lisaks jahu- ja leivatööstusele veel puutööstus, katusepapivabrik, lauavabrik, villavabrik, toorelina puhastusvabrik, portselani ja klaasi dekoortöökoda, kudumistöökoda, külmetusmaja ning Rosen & CO „Tallinna Viinavabrik“, mis pakkus esimesena ülirikkalikku sortimenti. Esimese Eesti Vabariigi ajal valmistati ette suuri projekte seoses Viru Väljaku esinduslikumaks muutmisega, paraku jäid need II maailmasõja puhkemise tõttu katki.
 
== 1940-1991 ==
Nõukogude okupatsioon tõi suured ümberkorraldused ka Rotermanni kvartalis. Kõik eraettevõtted natsionaliseeriti. Rosen & Co piiritusevabrikust sai Tallinna Piirituse Puhastamise Vabrik, Rotermanni Tehased nimetati Viktor Kingissepa nimeliseks Teraviljakombinaadiks. Saksa ajal 1941–1944 tagastati nii mõnigi ettevõte endistele omanikele, taastati ka Rotermanni Tehased, kuid tootmisvõimalused olid sõjatingimustes väga piiratud. Tallinna pommitamistest ei jäänud puutumata ka Rotermanni kvartal ja selle ümbrus, muuhulgas hävis Narva maantee alguses asunud Kunstimuuseum ja Mere puiestee ääres asunud kino „Grand Marina“. 1944 jätkus Nõukogude okupatsioon, mis tõi endaga kaasa parasiitehitisi ja harjumatut tagasiminekut linnaruumi hooldamisel ning korrastamisel. Rotermanni kvartali olulisemaid ettevõtteid okupatsiooni ajal oli leivatööstus. Tootmiskoondis „Leibur” kasutas Hobujaama hoonet leivatööstusena veel 1980ndate teisel poolel.
 
1970. aastate alguses loodi Tallinna kesklinna radikaalne ümberehituskava, mille järgi pidi Viru hotelli juurest sadamasse suunduma erakordselt lai jalakäijate bulvar – sisuliselt oleks see Rotermanni kvartali likvideerinud. Õnneks jäeti detailplaneering tänu arhitektide vastuseisule 1981. aastal kinnitamata. 1980. aastal lisandus kvartalisse ruudukujulise põhiplaaniga Tallinna Peapostkontori hoone. Rotermanni kvartali nõukogudeaegsed miljöömuutused on igavesti talletatud ka maailma kultuurilukku. Lagunevas tööstusrajoonis toimus suur osa Andrei Tarkovski filmi „Stalker” võtteid. Väärikad vanad tööstushooned koos hoopis teisest maailmast pärit ladestustega tekitavad konflikti, mis loovad Tarkovski filosoofilise üldistusjõuga filmile ilmeka raami.
 
== 1991-2006 ==
Eesti arengut pärast iseseisvuse taastamist sümboliseerivad hästi muutused Tallinna kesklinnas. Puutumata ei jäänud ka Rotermanni kvartal. Nõukogude aeg oli kvartali ehitistele mõjunud laastavalt, sellele järgnenud määramatuse ajal lagunesid hooned sedavõrd, et nende remonditöid peeti ebareaalseks. Ahtri tänava rekonstrueerimistööde käigus lõigati uue sõidusuuna rajamisega Rotermanni kvartalist läbi sadamapoolne osa, kuhu jääb Rotermanni soolaladu. 1996 soolaladu rekonstrueeriti, tänasel päeval asub hoones Eesti Arhitektuurimuuseum. 2001 avati kvartalis 11 saaliga kobarkino Coca-Cola Plaza. Samal aastal nimetati Rotermanni kvartal miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Muinsuskaitsjate nägemuse järgi pidi vanas tööstuskvartalis sõbralikult koos eksisteerima uue funktsiooni leidnud vanad tööstusehitised ja kvaliteetne kaasaegne arhitektuur. Uute hoonete kõrgusepiiranguks määrati viljaelevaatori harjakõrgus (24 m). Piirang vastas igati arendusfirmade tingimustele ja peagi elavnes Rotermanni kvartalis ehitustegevus.
 
<gallery>