|
== Ajalugu ==
{{vaata|Süüria ajalugu}}
[[Pilt:Middle East Levant.jpg|pisi|Levant]]
Süüria paikneb ajaloolises [[Levant]]is, mis hõlmab Vahemerest itta jäävaid alasid kuni [[Mesopotaamia]]ni. Põhja-lõuna suunal jääb Levant [[Taurus]]e mägede ja [[Araabia poolsaar]]e vahele.
=== Esiajalugu ===
Süüria ala esimesed inimasustuse jäljed pärinevad [[vanem kiviaeg|vanemast kiviajast]]. Rohkesti on mälestisi [[Hiline kiviaeg|hilisemast kiviajast]] ja [[pronksiaeg|pronksiajast]]. Süüria aladel hakati esimestena kasutama kivist kui ka kipsist ja põletatud lubjast anumaid. [[Anatoolia]]st pärit obsidiaanist tööriistade leiud tõestavad varajasi kaubandussuhteid teiste riikidega. [[Vaarao]]delt pärit esemed, mis on ilmselt kingitused, kinnitavad suhteid [[Vana-Egiptus]]ega.
=== Vanaaeg ===
[[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|200px|Hetiidi riik (sinine) umbes aastal 1300 eKr ]]
[[Pilt:PhoenicianTrade.png|pisi|200px|left|[[Foiniikia]] ja foiniiklaste kaubandussidemed Vahemerel]]
Süüria oli üks vanemaid piirkondi, kus tekkisid linnriigid. Neist üks jõukamaid oli [[Ebla]] linn, mis rajati umbes [[3. aastatuhat eKr|3000 eKr]]. 1960.–1970. aastatel avastati itaallase [[Paolo Matthiae]] juhitud arheoloogilistel kaevamistel Ebla aladel, et kolmandal aastatuhandel eKr ulatus selle mõjupiirkond [[Punane meri|Punasest merest]] Anatooliani põhjas ning tänapäevase Iraagi aladeni idas. Ebla rikastus tänu headele kaubandussuhetele [[Sumer]]i ja [[Akad]]i aladega. Linnast on leitud ulatuslik arhiiv, mis koosneb umbes 20 000 kiilkirjatahvlist, suuremalt jaolt [[ebla keel]]es, mida kirjutati [[sumeri kiri|sumeri kirjas]]. Uuringud näitavad ebla keele sugulust [[akadi keel]]ega, see kuulub vanimate kirjalike [[semi keeled|semiidi keelte]] hulka.
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|200px|left|Uus-Assüüria suurriigi laienemine]]
[[File:Median Empire.jpg|pisi|200px|Aasia [[impeerium]]id u 600. aastal [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-Babüloonia, [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]]
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|200px|left|[[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|Pärsia suurriik]] 500 eKr]]
Piirkonna vanimaid linnu on [[Aleppo]], alates 1800. aastast eKr oli Aleppo Jamhadi kuningriigi keskus Põhja-Süürias.
{{vaata|Aleppo}}
2. aastatuhandel eKr võitlesid Süüria pärast Egiptus ja Hetiidi riik ([[hetiidid]]). Aastatel [[2. aastatuhat eKr|1450–1200 eKr]] valitses õitseng [[kaanan]]laste sadamalinnas [[Ugarit]]is, mis maksis andamit Egiptusele ja pidas kaubandussuhteid [[Küpros]]ega.
[[14. sajand eKr|14. sajandil eKr]] tungisid Süüriasse ja [[Eufrat]]i keskjooksule, [[Araabia poolsaar]]elt [[aramea keel|aramea hõimud]]. Naabersuurriikide ([[Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)|Iisrael]]i ja [[Assüüria]]) nõrgenedes tekkis taas [[semiidi hõimud]]e väikeriike ja nende liite. Süüria aladel asunud [[Foiniikia]] laiendas oma kaubandust üle kogu Vahemere, üks [[foiniiklased|foiniiklaste]] kolooniaid Põhja-Aafrikas oli ka [[Vana-Rooma|Rooma]]ga rivaalitsenud [[Kartaago]].
{{vaata|Aramealased}}, ''[[Foiniikia]]''
8. sajandil eKr sattusid [[Aramealased|aramealaste]] alad ja Foiniikia [[koloonia]]d [[Assüüria]] võimu alla. [[Uus-Assüüria]] suurriik hõlmas osaliselt või täielikult [[8. sajand eKr|8.]] ja [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] muu hulgas tänapäeva [[Iraak|Iraagi]], Süüria, [[Liibanon]]i, [[Türgi]] ja [[Iraan]]i ala, ulatudes [[Väike-Aasia]]st [[Zagros]]e mägedest ning [[Kaukasus]]est [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ja [[Nuubia]]ni.
{{vaata|Assüüria}}, ''[[Assüüria#Uus-Assüüria suurriigi ajajärk (911–610 eKr)]]''
Süüria alad langesid seejärel [[Babüloonia]] ning 539 eKr [[Ahhemeniidid]]e võimu alla.
[[6. sajand eKr|6. sajand]]i lõpust kuni [[4. sajand eKr|4. sajand]]i teise pooleni eKr laius [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|Pärsia suurriik]] tänapäeva [[Iraan]]i, [[Iraak|Iraagi]], [[Afganistan]]i, [[Usbekistan]]i, [[Türgi]], [[Küpros]]e, Süüria, [[Liibanon]]i, [[Iisrael]]i ja [[Egiptus]]e alal. Suurima ulatuse saavutas impeerium umbes 500 eKr, mil ta hõlmas ka tänapäeva [[Liibüa]], [[Kreeka]], [[Bulgaaria]], [[Pakistan]]i, [[Sudaan]]i ning [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] riikide alasid.
=== Seleukiidide riik ===
[[File:Western Asia 4th-2nd centuries Smith 1915.jpg|pisi|left|Lähis-Ida [[4. sajand eKr|4.]] – [[2. sajand eKr|2. sajand]]il eKr]]
[[Image:Asia Minor 188 BCE.jpg|pisi|250px|[[Seleukiidide riik]] ja [[Väike-Aasia]], 188 eKr]]
[[File:Asia minor Mithridates retouched.jpg|pisi|250px|Seleukiidide riik ja [[Väike-Aasia]], 90 eKr]]
[[File:Heinrich Kiepert. Asia citerior.Coele.Syria.jpg|pisi|200px|left|Süüria alad [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]]]
333 eKr vallutas Süüria ning seal asuvad linnad [[Tüürose piiramine|Tüürose]], [[Baalbek]]i, [[Byblos]]e, [[Siidon]]i, [[Ugarit]]i, [[Arados]]e, [[Berytos]]e [[Aleksander Suur]]. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia riik]] jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e, [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks ning kujunesid [[Ptolemaioste dünastia|Ptolemaioste]] (Egiptus), [[Seleukiidid]]e (Süüria ja [[Mesopotaamia]]), [[Antigoniidid]]e (Makedoonia) ja [[Attaliidid]]e ([[Pergamon]]) [[Hellenism|hellenistlikud]] riigid. Linnades ([[Antiookia]]s, [[Dura Europos]]es, [[Latakia]]s, [[Palmyra]]s) levis hellenistlik kultuur.
{{vaata|Seleukiidide riik}}
[[Philippos II]] ja Aleksander Suure väepealik [[Seleukos I]] Nikator (kreeka keeles 'võitja'; umbes 358 eKr–281 eKr) [[Seleukiidide dünastia]]st, Seleukiidide riigi rajaja, sai 321 eKr [[Babüloonia satraapia]] asevalitsejaks, kindlustus seal sõja järel [[Antigonos I]]-ga lõplikult 312 eKr ja vallutas seejärel Aleksander Suure endise impeeriumi idaalad kuni [[India]]ni. Seleukos I kuulutas enda 305 eKr kuningaks, [[Ipsóse lahing]]u tulemusena (301 eKr) omandas ta Süüria alad. Seleukos I järglaste, [[Antiochos I]], [[Antiochos II]], [[Seleukos II]] ja [[Seleukos III]] ajal võitles riik ülestõusudega [[Bitüünia]]s, [[Pergamon]]is, [[Baktria]]s ja [[Partia]]s ning [[Esimene Süüria sõda|esimeses Süüria sõjas]] (274–271 eKr) Ptolemaioste vastu.
[[223 eKr]] võimule tulnud hellenistlik Süüria kuningas [[Antiochos III]] suutis järgneva 25 aasta jooksul (223–187 eKr) taastada riigis korra ning allutada [[Baktria]] ja [[Partia]] taas oma võimule. Antiochos III võitis ka [[204 eKr]] [[Ptolemaios V]] ning Egiptus kaotas enamiku oma ülemerevaldustest ([[Väike-Aasia]] rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-Süüria.
Süüria sõjas (192–188 eKr) võitis Rooma [[Antiochos III]]-t ja Rooma pani seega aluse oma mõjuvõimule [[Väike-Aasia]]s. Süüria sõjas ja [[Termopüülide lahing (191 eKr)|Termopüülide]] (191) ja [[Magnesia lahing]]us (190) sai [[Antiochus III]] lüüa, pidi loovutama [[Tauruse mäestik]]ust lääne pool oleva Väike-Aasia osa ja maksma [[Apameia rahuleping]]uga 188. aastal eKr kõrget [[tribuut]]i.
[[File:Maps of the Armenian Empire of Tigranes.gif|pisi|[[Tigran II]] aegne (95–55 eKr) [[Suur-Armeenia]], [[Väike-Armeenia]] ja Gruusia alad]]
83. aastal eKr langes Süüria [[Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga kätte. Armeenia võim kestis Süürias üle 13 aasta.
=== Rooma riik ===
[[Pilt:Roman Empire Trajan 117AD.png|pisi|200px|left|[[Rooma keisririik]] aastal 117 pKr oma suurimates piirides]]
[[File:Roman Empire with provinces in 210 AD.png|pisi|Rooma riik ja Rooma Süüria provintsid aastal 210]]
[[File:Costantino nord-limes png.PNG|pisi|[[Rooma keisririik]] ja klientriigid [[Constantinus Suur]]e valitsusajal (306–337)]]
{{vaata|Rooma vabariik}}
64. aastal eKr liideti Süüria [[Rooma provintsid|Rooma provintsina]]. Süürial oli suur tähtsus Rooma riigis kaubateedel olevate Lähis-ida sadamalinnade tõttu.
[[File:Karte aus dem Buch Römische Provinzen von Theodor Mommsen 1921 15.jpg|pisi|left|Rooma Süüria ja [[Mesopotaamia]] alad]]
Esimeste sajandite jooksul kasvas [[kristlus]] teistest [[kultus]]test ja [[religioon]]idest suuremaks. Esimesed [[Varakristlus|varakristlaste]] järglas[[kogudus]]ed tekkisid [[1. sajand]]il [[Jeruusalemm]]as ja [[Galilea]]s, seejärel [[Antiookia]]s ja [[Damaskus]]es, misjärel tõenäöliselt [[Babüloonia]], [[Armeenia]] ja [[Gruusia]] aladel. Õpetus levis ka lõunas [[Aleksandria]]sse ning [[Põhja-Aafrika]] aladele. [[Lähis-Ida]] oli algselt kristluse kants, kust see levis [[Aafrika]]sse, [[Aasia]]sse ja läbi [[Konstantinoopol]]i Euroopasse. Ajalooliselt olid kristlikud piirkonnad tänapäeva [[Jordaania]], [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]], Süüria, [[Türgi]] ning [[Rooma keisririik|Vana-Rooma keisririigi]] Aafrika provintsides (tänapäeva [[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]]) oli kristlus üsna levinud. Tänapäevaks on need alad aastasadadega [[islam]]iseerunud. Alates [[2. sajand]]ist levis laialdaselt [[ristiusk]] ja süüria keeles loodi rikkalik kristlik kirjavara.
{{vaata|Palmyra}}
=== Bütsants ===
[[File:Justinian555AD.png|pisi|200px|left|Bütsants, keiser [[Justinianus I]] valitsemisajal, 555]]
[[File:Roman-Persian Frontier, 565 AD.png|thumb|Bütsantsi-[[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] piir Justinianuse surma ajal 565. aastal Süürias]]
{{vaata|Bütsants}}, ''[[Bütsantsi ajalugu]], [[Bütsantsi-Araabia sõjad]]''
Alanud [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjas]] (634) sai Bütsants korduvalt araablaste [[kalifaat|kalifaadi]] käest lüüa ning kaotas mõne aastaga Süüria ja [[Palestiina]] alad. [[637]]. aastal Süürias [[Orontese jõgi|Orontese jõ]]el asunud [[Raudsilla lahing]]u tulemusel kaotas Bütsants Lähis-Ida alad Rashiduni [[Kalifaat|kalifaa]]dile. [[Väike-Aasia]] jäi Konstantinoopoli kontrolli alla, ometi oli [[Lähis-Ida]] alade kaotus impeeriumile poliitiliseks, majanduslikuks ja sõjaliseks löögiks.
=== Kalifaat ===
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|200px|thumb|right|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]]
Rashiduni kalifaadi rajaja [[‘Umar ibn al-Khaţţāb|‘Umari]] (634–644) juhtimisel vallutati [[Bütsants]]ilt [[Vahemeri|Vahemere-äärsed]] [[Kristlus|kristlikud]] [[Damaskus]] ([[635]]) ja Süüria ([[636]]), [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]] ([[638]]), [[Egiptus#Araablaste Egiptus|Egiptus]] ([[639]]–641) ja [[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]] (643).
[[Umaijaadid]]e dünastiast kaliifi [[‘Uthmān ibn ‘Affān]] (644–656) ajal vallutasid araablased lõplikult [[Pärsia]], enamiku [[Põhja-Aafrika]]st ning [[Aleksandria]] ([[645]]), aastal [[646]] oli nende käes lõplikult [[Egiptus#Araablaste, mamelukkide ja Osmanite Egiptus|Egiptus]] ning tungisid [[Kaukaasia]]sse, samuti langes nende kätte [[649]]. aastal [[Küpros]]e saar.
{{vaata|Kalifaat}}, ''[[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[Kalifaat#Umaijaadide kalifaat|Damaskuse kalifaat]]''
[[Pilt:Bütsants650.png|thumb|350px|Vahemere-äärsed maad aastal 650]]
===Sunniidid ja šiiidid===
Kaliif (656–661) [[‘Alī ibn Abī Ţālib|Ali]] ajal lõhenes islami kogukond lõplikult [[Sunniidid|sunniitideks]] ja [[Šiiidid|šiiitideks]]. Kaliif Ali (viimane Muhammadi lähikondlasest kaliif) tappis [[Damaskus]]e asevalitseja, kes kuulutas end uueks [[kaliif]]iks. Ajajärku, kui Araabia islamiriiki juhiti Damaskusest nimetati Damaskuse kalifaadiks. Damaskuse kalifaat tõi kaasa lõhe islamis. Enamus islamiusulisi on sunniidid, kes austavad [[koraan]]i kõrval ka islami [[pärimus]]t, [[sunna]]t. Teine osa on šiiidid, kes on viimase Muhammadi lähikonda kuulunud kaliifi Ali pooldajad ja kes usuvad, et [[Allah]] määrab imaamideks, ehk islami usujuhtideks ainult prohveti järeltulijaid, kes saavad Jumalalt erilised võimeid, mida teistel pole.
===Umaijaadide Damaskuse kalifaat===
[[Pilt:Califate 750.jpg|pisi|300px|[[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] territoorium u 750. aastal]]
{{vaata|Umaijaadide kalifaat}}
660. aastal tegi [[kaliif]] (661–680) [[Muawiyah I]] [[Damaskus]]est [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] pealinna, kus see oli [[762]]. aastani. Muawiyat on mõnikord peetud Araabia Kalifaadi kui riigi tegelikuks rajajaks, kuna tema ajal reorganiseeriti riigihaldus, kujunesid konkreetne haldusaparaat, maksusüsteem ning loodi ühtne mündindus ja postiteenindus ning kehtestati [[riigikeel]]ena araabia keel. Kalifaadi keskusest [[Damaskus]]est sai tõeline [[valitsusasutus]]tega pealinn. Umaijaadide ajal loodi islami [[õigussüsteem]] ([[šariaat]]).
[[File:Abbasid Provinces ca 788.png|pisi|300px|left|Abbassiidide kalifaadi provintsid 788. aastal]]
[[File:Abbasids850.png|pisi|left|[[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] territoorium umbes 850]]
[[File:Syria in the 9th century.svg|pisi|left|Süüria alad 9. sajandil]]
[[Islami kuldaeg|Islami kuldajal]] tekkis palju linnu, edenesid ehituskunst ([[araabia kultuur]], [[islami kunst]]), niisutusmaaviljelus ja kaubandus. Umaijaadide<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/umaijaadid Umaijaadid], EE 7, 1994; muudetud 2014</ref> kalifaadi (seda nimetati ka [[Damaskus]]e kalifaadiks, keskuse asukoha järgi) territooriumid asusid [[Lähis-Ida]]s, [[Kesk-Ida]]s, [[Iraani mägismaa]]l ja [[Kesk-Aasia]]s, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s ning [[Pürenee poolsaar]]el. Kalifaadi territooriumil olid suurlinnad: [[Damaskus]], [[Mediina]], [[Meka]], [[Al-Kūfah]], [[Isfahan]], [[Kairo|Fustat]], [[Kairouan]], [[Córdoba]]. Umaijaadide [[Damaskuse kalifaat]] oli üks seitsmest suuremast eksisteerinud [[impeerium]]ist. Kalifaat ulatus [[Atlandi ookean]]ist [[India]]ni ja [[India ookean]]ist [[Kaukasus]]eni. Vallutatud alal levis [[islam]] ja seoses sellega ka [[araabia keel]], sest [[Koraan]]i ei olnud lubatud teistesse keeltesse tõlkida.
===Abbassiidide Bagdadi kalifaat===
[[File:Hamdanids 955 AD.jpg|pisi|300px|[[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaa]]di [[Aleppo emiraat|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat|Mosuli emiraadi]] piirialad Süürias [[Bütsants]]i ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]]
{{vaata|Abbassiidide kalifaat}}
Sisevastuolude tulemusel tulid võimule [[Abbassiidid]]. [[Bagdad]]i asevalitseja kukutas [[Damaskuse kaliif]]i võimult ning võttis ise endale kaliifitiitli. Enamik Umaijaadide dünastia liikmeid tapeti. Kalifaadi allakäik algas kohe pärast Umaijaadide kukutamist 750. aastal. Võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas [[Abbassiidid]]e dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka [[Bagdadi kalifaat|Bagdadi kalifaadiks]], keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks [[Mesopotaamia]], pealinnaks sai 762. aastal asutatud [[Bagdad]].
Abbassiidide Bagdadi kalifaadi hiilgeaeg oli [[al-Mansur]]i (754–775), [[al-Mahdi]] (775–785), [[Hārūn ar-Rashīd]]i ja [[al-Mamun]]i (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli [[islami kultuur]]i ja teaduse õitseaeg. [[Bagdadi kalifaat|Bagdadi kalifaadi]] õitseajaks oli [[8. sajand]]i teine pool kuni [[9. sajand]]i algus.
===Fatimiidide kalifaat===
[[File:Fatimids Empire 909 - 1171 (AD).PNG|pisi|left|[[Fatimiidide kalifaat]], 909–1171]]
[[Pilt:Fatimid Caliphate.PNG|pisi|200px|Fatimiidide kalifaat <br/> aastal 960 – rohelised ja oranžid alad <br/> aastal 1000 – roheline, punane, sinine ja oranž <br/> 1050 – sinine, punane ja oranž <br/> 1100 – sinine]]
[[9. sajand|9.]] ja [[10. sajand]]il tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid ja 9. sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku lööma. 10. sajandil see protsess kiirenes veelgi, seda tingis riigi liiga suur ulatus. 11.–12. sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast (või vähemalt poole) juba muslimid. Islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu [[al-Džazīra]] ([[Araabia poolsaar]]), [[al-Šām]] (tänapäeva Süüria, [[Palestiina]], [[Jordaania]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]]), [[Egiptus]], [[Iraak]], al-[[Magrib]] (Egiptusest lääne poole jääv [[Põhja-Aafrika]]), [[Andaluusia]] (Hispaania ja Portugal), [[Khurāsān]] ([[Iraan]] ja [[Kesk-Aasia]]) ja [[Sind]] ([[India]] lääneosa ja [[Pakistan]]).
Kalifaadist eraldusid [[10. sajand|10.]] ja [[11. sajand]]il, täiesti iseseisvateks arvukateks islamiriikideks, millest vaid osa tunnustas Bagdadi kaliifi moslemite vaimse ja poliitilise liidrina.
{{vaata|Tuluniidid}} ''868–905'', ''[[Hamdadiinid]] [[10. sajand]]il ja [[Mirdasiidid]] [[11. sajand]]il''
{{vaata|Fatimiidide kalifaat}}, ''[[Fatimiidid]] 909–1171''
=== Seldžukiidid ===
[[File:Shepherd-c-066-067.jpg|pisi|350px|right|Euroopa ja Vahemere maad, Rumi Seldžukkide sultanaadiga u 1097]]
{{vaata|Seldžukiidid}}, ''[[Seldžukid]], [[Seldžukkide riik]]''
[[Seldžukiidide dünastia]] rajaja [[Togrulbek]]i juhtimisel vallutati [[Horasan]], [[Horezm]], Lääne-[[Iraan]], [[Aserbaidžaan]] ja [[Iraak]]. [[Alp Arslan]]i juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal [[Manzikerti lahing]]us [[Bütsants]]i üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu [[Väike-Aasia]], Süüria ja [[Palestiina]]. [[Seldžukkide riik]] saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes [[Egiptus]]est [[Hiina]]ni.
[[File:Zengid Dynasty 1127 - 1250 (AD).PNG|pisi|left|[[Zengiidide dünastia]] poolt valitsetud alad (1127–1250)]]
Seldžukkide impeerium hakkas lagunema pärast [[Malik-šahh]]i surma 1092. aastal ning tema poegade vahel alanud võimuvõitlust riigi valitsemise eest. Pärast [[Malik-šahh I]]-se surma aastal 1095 jagunes impeerium mitmeks väiksemaks riigiks. Pärast Malik-šahhi tulid võimule [[Kilij Arslan I]] [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadis]] ja [[Tutush I]] Süürias. Tutush suri aastal 1095, tema kaks poega [[Fakhr al-Mulk Radwan]] ja [[Duqaq]] hakkasid vastavalt valitsema [[Aleppo]]s ja [[Damaskus]]es. See killustas Süüriat veelgi, [[Mosul]]is oli võimul [[atabek]] [[Kerbogha]].
Seldžukkide nimel valitsesid Süürias [[Zengiidide dünastia]] (1127–1250), mille eri harude esindajad olid 12.–13. sajandil võimul Süüria kohalikes võimukeskustes [[Mosul]]i, [[Damaskus]]e, [[Aleppo]] ja Iraagi aladel. Lisaks seldžukkidele valitses Lähis-Idas ka teisi kohalikke moslemite dünastiaid, aastatel 1104–1154 kuulus Damaskus türgi soost [[Buriidide dünastia]]le, kes jäid võimuvõitluses alla [[Zengiidid]]ele; teine türgi soost [[Artukiidide dünastia]] valitses [[11. sajand|11.]]– [[15. sajand]]il kord seldžukkide asevalitsejana Süüria alade üle, kord iseseisvana Põhja-Iraagis. Selline lõhestumus Lähis-Idas tegi eurooplaste vallutustee [[Jeruusalemm]]ani lihtsaks.
{{vaata|Damaskuse emiraat}}
=== Ristisõjad ===
[[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|200px|Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega]]
{{vaata|Esimene ristisõda}}, ''[[Teine ristisõda]], [[Ristisõjad]]''
[[Ristisõjad|Ristisõdade]] käigus vallutati aastatel 1096–1099 [[Esimene ristisõda|Esimeses ristisõjas]] [[Vahemeri|Vahemere]] idaosas [[Levant|Levandis]] [[Antakya]] ja [[Edessa]] linn ning moodustati [[Ristisõdijate riigid]].
{{vaata|Jeruusalemma kuningriik}}, ''[[Edessa krahvkond]], [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]], [[Ristisõdijate riigid]]''
[[Teine ristisõda]] kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui [[Edessa krahvkond]], üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]], langes 1144. aastal [[Seldžukid|Seldžuki]] päritolu [[Mosul]]i valitsejast [[Zengidi dünastia]] moslemite kätte. Tegemist oli esimese [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riigiga]], mis langes. Teise ristisõjaga oli tegemist esimese ristisõjaga, mida juhtisid Euroopa kuningad – [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis VII]] ja [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]]. Abi saadi ka paljudelt teistelt tähtsatelt Euroopa [[aadlik]]elt. Ristisõdijate väed said lüüa [[Seldžukid|Seldžuk]]i türklaste poolt. Louis VII ja Konrad III jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski [[Jeruusalemm]]ani ning ründasid [[1148]], üsna lootusetus olukorras [[Damaskus]]t, mille oli vallutanud Zengi poeg ja järglane [[Nūr ad-Dīn]]. Kokkuvõttes aga oli Teine ristisõda oli täielik läbikukkumine ristisõdijatele ja suur võit moslemite jaoks.
[[Nūr ad-Dīn]] taastas ainuvalitsemise [[Damaskus]]es ja [[Mosul]]is ning [[Sunniidid|sunniitidest]] [[Zengidi dünastia]] konflikt [[Ismailiidid|ismailiidest]] [[Fatimiidid|Fatiimide dünastia]] valitsetud Fatimiidide kalifaadiga lõppes [[Egiptus]]e ja Süüria alade ühendamisega [[Saladin]]i onu [[Shirkuh]]i poolt, kes juhtis [[Seldžukid|Seldžukkide]] vägesid.
[[1169]]. aastal alustasid ristisõdijad rünnakuid Niiluse deltasse, [[Ismailiidid|ismailiidest]] Fatiimide dünastia valitsetud Fatimiidide kalifaadile. Fatimiidid kutsusid appi [[Mosul]]ist [[moslem]]itest [[Sunniidid|sunniitidest]] [[Zengidi dünastia]] [[Damaskus]]e ja [[Aleppo]] [[emiir]]i [[Nur ad-Din]]i vägesid. Sunniidist Nur ad-Dini väed aga soovisid Egiptuses võimult tõugata ismailiidest Fatiimide ning Fatiimidid olid sunnitud sõlmima liidu [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] [[Jeruusalemma kuningas|kuninga]] (1162–1174) [[Amaury I]]-ga. Fatimiidide ja Jeruusalemma ristisõdijate väed võitsid Shirkuhi vägesid 1167. aastal, kuid 1168. aastal olid nad sunnitud [[Kairo]]st lahkuma ning Shirkuh, sai Fatimiidide kalifaadis [[vesiir]]iks. Shirkuhi surma järel [[1169]]. aastal haaras võimu Egiptuses Saladin, kes määrati Egiptuse [[vesiir]]iks. [[1171]]. aastal, viimase fatimiididest kaliifi [[al-ʿĀḍid li-Dīn Allāh]] surma järel kukutas Saladin Fatimiidid.
[[File:Map Crusader states 1190-en.svg|pisi|Vahemere idarannik, 1190. aastal]]
=== Aijubiidid ===
{{vaata|Aijubiidide riik}}
[[File:Ayyubid Sultanate 1193 AD.jpg|pisi|200px|left|Aijubiidide sultanaat, 1193]]
Pärast [[Zengiidide dünastia]]st [[Nur ad-Din]]<nowiki/>i surma, kes valitses Seldžukkide riigi Süüria provintsi aastatel 1146–1174, kuulutas [[Saladin]] iseenda [[Egiptuse ja Süüria sultan]]iks. Aijubiidid veetsid järgmise kümnendi uusi alasid vallutades. Aastaks 1183 oli nende võimu all Egiptus, Süüria, Põhja-[[Mesopotaamia]], [[Al-Ḩijāz]], [[Jeemen]] ja Põhja-Aafrika rannik kuni tänapäeva [[Tuneesia]] piirini. Suur osa [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigist]] läks samuti pärast [[Hattini lahing]]ut Saladini kätte. 12. sajandi lõpuks said ristisõdijad [[Ristisõjad|Ristisõdade]] käigus [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]] ranniku üle uuesti kontrolli. [[Aijubiidid]]e dünastia lõpetas Süüria väikeriikide omavahelise võitluse ja tõrjus 1187. aastal ristisõdijad maalt välja.
{{Vaata|Kolmas ristisõda}}
[[Pilt:Anatolia1200.png|pisi|left|[[Anatoolia]] ja Lähis-Ida poliitiline kaart aastal 1200]]
Pärast Saladini surma konkureerisid võimu pärast tema pojad, kuid lõpuks sai 1200. aastaks sultaniks Saladini vend [[Al-Adil I]]. 1230ndatel proovisid aijubiidi emiirid Süürias Egiptusest iseseisvaks saada ning olid riigist lahus kuni sultan [[As-Salih Ajjubiid]] riigi ühtsuse taastas, liites aastaks 1247 suurema osa Süüriast, v.a [[Aleppo]], dünastiaga. Aijubiidide sultan [[As-Salih Ajjubiid|As-Salih Aijubiid]], kes võitles võimu pärast oma onu Damaskuse emiiri [[As-Salih Ismail (Damaskuse emiir)|As-Salih Ismail]]iga. Pärast al-Salih Ayyubi surma 1249. aastal sai Egiptuse valitsejaks [[Al-Muazzam Turanshah]]. Ta tõugati varsti pärast seda troonilt [[mamelukid|mamelukkide]] poolt, kes olid äsja tagasi löönud ristisõdijad [[Niilus]]e delta juurest. See lõpetas Aijubiidide võimu Egiptuses, pärast seda kukkus läbi arvukalt Süüria emiiride katseid Egiptus tagasi saada. 1260. aastal vallutasid [[mongolid]] [[Aleppo]] ja varsti pärast seda vallutasid nad ka ülejäänud Aijubiidide alad.
=== Mamelukid ===
[[File:Mamluk Sultanate of Cairo 1317 AD.jpg|pisi|200px|[[Mamelukkide sultanaat]], 1317]]
{{Vaata|Mamelukkide sultanaat}}
1250.–1270. aastail tulid võimule [[Egiptus#Mamelukkide Egiptus|Egiptuse]] [[mamelukid]], kes lõid [[Baibars]]i juhtimisel tagasi mongolid. [[1268]]. aastal vallutasid mamelukkide väed [[sultan]] [[Baibars I]] juhtimisel, [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate moodustatud]] [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigi]]. [[1270]]. aastal alustas [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis IX]] [[Kaheksas ristisõda|Kaheksandat ristisõda]], põhjuseks [[Mamelukid|Mamelukkide]] sultan [[Baibars]]i ründed ristisõdijate riikidele Süürias.
1400. aastal tungis Süüriasse [[Timur]], kes rüüstas sealseid linnu. Osmanite tõusva võimu situatsioonis, kui [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[Türgi sultan]] [[Bayezid I]], võitis korduvalt [[Bütsants]]i riiki lõi Bayezid I liidu [[Egiptuse sultan]]iga, et anda hoop Timurile. Timur lõi esiteks Egiptuse [[mamelukid|mamelukkide]] väe Süürias puruks, vallutas [[1400]]. aastal [[Damaskus]]e, [[1401]]. aastal [[Bagdad]]i ja siis verises lahingus [[Ankara]] juures [[1402]]. aastal ka Osmanite oma. Peale teiste langes vangi ka sultan Bayezid I. [[Smyrna]] Kogu [[Lääne-Aasia]] tunnustas nüüd Timuri valitsust, Osmanite riik jagati valitsemiseks Bayezid I poegade vahel ja isegi Egiptus võttis tema ülemvalitsuse vastu.
15. sajandi lõpuks vähenes Egiptuse ja Süüria tähtsus rahvusvahelises kaubanduses, kuna [[Portugal]] avastas meretee Indiasse.
=== Ottomani impeerium ===
[[File:1730 Ottens Map of Persia (Iran, Iraq, Turkey) - Geographicus - RegnumPersicum-ottens-1730.jpg|pisi|left|Ottomani impeerium, 1730]]
[[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683]]
{{vaata|Ottomani impeerium}}
[[Türgi sultan|Sultan]] [[Selim I]] valitsusajal (1512–1520) vallutasid Osmanid, [[1514]]. aastal [[Safaviidid]]e käest [[Mesopotaamia]] ja [[Kurdistan]]i ning [[1517]]. aastal [[Mamelukkide riik|Mamelukkide riigi]] Süüria ja Egiptuse alad ja [[Jeruusalemm]]a ning Suleiman sai endale võtta ka [[kaliif]]i tiitli. [[Ottomani impeerium|Ottomanide Türgi]] koosseisu jäi see ala kuni Esimese maailmasõjani.
=== Süüria Araabia kuningriik ===
[[File:FEisalkingdom.png|thumb|left|Süüria kuningriik 1918. aastal ning selle jaotus [[Aleppo]], [[Beirut]]i, Süüria ([[Damaskus]]e) ja [[Deir ez-Zor]]i [[vilajett]]ideks ]]
Pärast Türgi lüüasaamist maailmasõjas kehtestas [[Hašimiidid|Hašimiidide]] hulka kuulunud [[Fayşal I]] Süürias 1920. aastal [[Süüria Araabia kuningriik|Süüria Araabia kuningriigi]], kuid see püsis vaid mõne kuu. Prantsusmaa okupeeris riigi ning Süüria jäi Prantsuse mandaadi alla kuni 1946. aastani, ehkki prantslaste võimu raputasid korduvad vastuhakud. 1930. aastal loodi mandaatala piires [[Süüria vabariik]], kuid 1936. aastal keeldus Prantsusmaa parlament lubamast Süüriale iseseisvust.
Praegune Süüria iseseisvus 1946. aasta aprillis, kui vabaneti Prantsuse okupatsiooni alt.<ref name="WDL" /> Süüriast sai ametlikult [[parlamentaarne vabariik]]. 1948. aastal sattus noor riik [[Araabia-Iisraeli sõda|Araabia-Iisraeli sõtta]], milles lüüasaamine oli üks ajendeid esimesele riigipöördele 1949. aasta märtsis. Hiljem toimus riigis veel ridamisi vägivaldseid võimuvahetusi, samuti kordusid kokkupõrked Iisraeliga.
| 