Woldemar Dietrich von Budberg: erinevus redaktsioonide vahel

'''Woldemar Dietrich von Budberg-Bönninghausen''' ([[läti keel]]es ''Voldemārs fon Budbergs-Benninghauzens''; 8. oktoober [[1740]] [[Tallinn]] – 3. juuli [[1784]] [[Valga]]) oli [[baltisaksa]] [[mõisnik]] ja [[kunstnik]], [[Valga kreis|Valga]] [[kreisimarssal]].<ref name="dig1bbld"/> Ta kuulus [[Budberg-Bönninghausen|Budbergide-Bönninghausenide]] [[Aadlisuguvõsad|aadlisuguvõssa]].

Ta sündis Tallinnas mõisniku ja [[kohtunik]]u [[Otto Friedrich von Budberg-Bönninghausen]]i perekonnas. Otto Friedrich von Budbergile kuulusid [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Turaida mõis|Turaida]] ja [[Tirza mõis]], hiljem lisandus veel [[Harku mõis]].<ref name="dig1bbld"/>

Kooli saadeti Woldemar Dietrich von Budberg [[Riia|Riiga]]; seal õppis ta aastatel 1753–1757 [[Riia Toomkool]]is, seejärel jätkas 1757. aastal õpinguid [[Strasbourg]]is. Pärast õpingute lõppu reisis Brudberg mööda [[Euroopa]]t, külastas [[Saksamaa]]d, [[Šveits]]it, [[Itaalia]]t, uuesti [[Prantsusmaa]]d, seejärel [[Inglismaa]]d, sealt tagasi [[Euroopa|mandrile]] – [[Madalmaad]]esse. [[Kunst]]ialase õppe sai ta Saksamaal – [[Leipzig]]is ja [[Dresden]]is.<ref name="dig1bbld"/>

1765. aastal<ref name="dig1bbld"/> Budberg naasis [[Liivimaa]]le ja asus elama [[Riia]] lähistel [[Jugla]]s [[Strazdumuiža mõis]]as<ref name="dig1bbld"/>, mis [[Budberg]]itele kuulus 1741. aastast. 1770. aastal lasi ta ehitada vana peahoone kõrvale uue [[Klassitsistlik stiil|klassitsistlikus stiilis]] peahoone, mis on säilinud tänapäevani.

Kui 1783. aasta juulis loodi [[Katariina II]] [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord ning [[Riia]] ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis]] ning linnast sai kreisilinn, siis valiti Budberg [[Valga kreisimarssal]]iks<ref name="dig1bbld"/>.