Redaktsioon: 6. mai 2018, kell 06:33 redigeeri Pelmeen10 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 41 770 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2018, kell 04:01 redigeeri eemalda 122.58.48.137 (arutelu) →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:The Thimble Theater (Segar), 1920.gif\|pisi\|350px\|Mustvalge koomiks (1920)]] '''Koomiks''' on lühikese tekstiga [[joonistus\|joonistu]]~~te sari, mis moodustab seotud [[narratiiv]]i.~~ Tekst võib esineda [[jutumull\|jutu]]- ja mõttemullidena või pildipealkirjadena. Kõige sagedasemad koomiksitüübid on ajalehekoomiks, koomiksiajakiri ja koomiksiraamat. Ajalehekoomiks koosneb enamasti kolmest-neljast pildist, see on sagedasti mustvalge ja joonistusstiililt lihtne. Mitmed ajalehekoomiksid põhinevad lühikesel naljakal sündmusel, kuid need võivad kujutada ka pikka järjejuttu. Koomiksiajakirjad sisaldavad mitut paari lehekülje pikkust lugu. Koomiksiraamatud jutustavad tavaliselt ühe pika loo. Koomikseid avaldatakse ka [[veeb]]is.ajalehek Pikemaid, teemalt tõsisemaid ja keerulisema joonistusstiiliga koomikseid on nimetatud ka '''graafilisteks novellideks''' või '''koomiksromaanideks'''. 12. rida: [[Pilt:YellowKid.jpeg\|pisi\|left\|"The Yellow Kid"]] ~~Pärast Teist maailmasõda arenes [[Jaapan]]is Ameerika mõjutusel [[manga]]. USA-s kogusid populaarsust kriminaal-, ulme- ja õuduskoomiksid~~. Eriti viimased põhjustasid 1950ndate Ameerika Ühendriikides muret, et koomiksid avaldavad halba mõju lastele ja noortele. ▼ Koomiks oma praegusel kujul, mille tunnusteks on muu hulgas järjepidevus ja püsivad tegelased, sündis siiski alles 1890. aastatel Ameerika ajakirjanduses. Selle esimeseks esindajaks peetakse [[Richard Felton Outcault]]i joonistatud koomiksit "The Yellow Kid", mis ilmus esimest korda 1895. aastal. Sarja peategelane oli kiilaspäine poiss kollase öösärgiga, kuhu poisi repliike kirjutati. Varaseimad kõige kauem ilmunud ajalehekoomiksid olid muu hulgas "The Katzenjammer Kids" (1897, jätkub tänapäevani), mis oli koomiksi "Max ja Moritz" imitatsioon, ning "Mutt and Jeff" (1907–1982). Aastal 1929 alustasid kangelaskarakterid [[Buck Rogers]] ja [[Tarzan]]. See tähendas murrangut koomiksiajaloos. Seniajani olid koomiksid peaaegu eranditult olnud [[koomika\|koomilised]] [[karikatuur]]id, uued sangarilood püüdsid koomika asemel rõhuda põnevusele ja realistlikumale joonistusviisile. [[Superman]] sündis 1938. ja [[Batman]] 1940. aastal. [[Teine maailmasõda]] suurendas koomiksite edu: see oli populaarne ajaviide Ameerika sõdurite seas. ▲Pärast Teist maailmasõda arenes [[Jaapan]]is Ameerika mõjutusel [[manga]]. USA-s kogusid populaarsust kriminaal-, ulme- ja õuduskoomiksid. Eriti viimased põhjustasid 1950ndate Ameerika Ühendriikides muret, et koomiksid avaldavad halba mõju lastele ja noortele. Mingis mõttes koomiksirevolutsioon toimus 1960ndate Ameerikas ''[[underground]]''-liikumise kaudu. Rohkem hakati käsitlema sotsiaalseid tabusid ning vähem kergeid ja meelelahutuslikke teemasid. See viis koomiksi eemale "laste meelelahutusest", tehes sellest eraldi kunstistiili traditsioonilisemate kõrvale. 24. rida ⟶ 18. rida: Euroopa koomiks oli pikka aega Ameerika varjus, kuid hakkas esile tõusma pärast sõda. Euroopa koomiksid olid vabad Ameerikas välja kujunenud tavast hoida huumor ja põnevus eraldi ja kasutada naljakates koomiksites peamiselt minimalistlikku väljendusviisi. Eesti koomiksile pani aluse [[Karl August Hindrey]] oma piltvärsslugudega ("Jaunart Jauram", "Seene Mikk", "Piripilli-Liisu") 20. sajandi algul. Olulisemad eesti koomiksikunstnikud on [[Olimar Kallas]], [[Edgar Valter]], [[Romulus Tiitus]], [[Madis Ots]] jt. jahhhh ==Vaata ka==

Koomiks: erinevus redaktsioonide vahel