Redaktsioon: 16. september 2016, kell 14:33 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 278 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. september 2018, kell 23:06 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 948 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Harri Kõrvits''' ([[16. oktoober]] [[1915]] [[Paide]] – [[9. aprill]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli Eesti [[muusikateadlane]] ja [[helilooja]]. == Haridus == Orelimängu õppimist alustas [[EELK]] [[Türi kogudus]]e organisti [[Juho Varandi]] juures, kelle õhutusel läks edasi õppima [[Tallinna Konservatoorium]]i kirikumuusika osakonda, mille lõpetas 1939. aaastal. Orelit õppis Kõrvits [[Hugo Lepnurm]]e juures, koori- ja orkestrijuhtimist [[Tuudur Vettik]]u ja [[Otto Roots]]i juures. Juba 1935. aaastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-organisti eksami ja töötas [[Koeru kogudus]]es köster-organistina. 1938. aaasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e köster-organistiks (tööle kinnitatud 1. veebruaril 1939). Sel kohal oli ta kuni 1940. aaasta detsembri sundmobilisatsioonini. Pärast sõda töötas H. Kõrvits Kunstide Valitsuses, [[Eesti Raadio]]s, [[Teatri- ja Muusikamuuseum]]is jm. 1952. aaastal lõpetas ta konservatooriumi veel muusikateaduse alal (juhendaja [[Artur Vahter]]). == Looming == Ajavahemikul 1992-1998 kirjutas H. Kõrvits 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise, samuti vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas helilooja ise laule "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve", mis Kirikumuusika Liit 1998. aastal ka ära trükkis. Lisaks nendele on ta loonud veel mitu jõululaulu segakoorile. 1996. aastal pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ja 1992. aastal abikaasa mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Sellele lisandusid veel 7 soololaulu, mis on käsikirjas. "Üksnes Jumala juures on mu hing vait" on kirjutatud 11. juunil 1996 ja pühendatud Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks. Nendel aastatel kirjutas H. Kõrvits ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas. Eriti hindas helilooja ise laule "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve", mis Kirikumuusika Liit 1998. a ka ära trükkis. Lisaks nendele on ta loonud veel mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ja 1992. a abikaasa mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Sellele lisandusid veel 7 soololaulu, mis on käsikirjas. "Üksnes Jumala juures on mu hing vait" on kirjutatud 11. juunil 1996 ja pühendatud Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks. Nendel aastatel kirjutas H. Kõrvits ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas. "Nüüd muldne astja mõranenud ja purunenud savist kruus. On elu põrmu varisenud ja valusõnad saatjail suus: Kas tõesti lõpetatud kõik, kas murtud jäävalt elukäik? Jah, see mis muldne, mulda langeb, mis põrmust, põrmu osaks saab. Mis kaduv, kaduvuses kulgeb, kuid siiski kindel lootus jääb: kui lõpeb maine matkatee, uus elu igavikus ees." (A. Paul) 18. rida ⟶ 17. rida: H. Kõrvits on avaldanud ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Laiemalt on ta tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. == Perekond == H. Kõrvits abiellus aastal 1943 [[Jaroslavl]]is, tema abikaasa [[Leida Kõrvits\|Leida]] pühendas oma elu perekonnale ja poegade kasvatamisele. Kõrvitsate perre sündis neli poega: [[Tõnis Kõrvits\|Tõnis]], [[Toomas Kõrvits\|Toomas]], [[Tiit Kõrvits\|Tiit]] ja [[Harry Kõrvits\|Harry]]. Kõik pojad õppisid [[Tallinna 22. Keskkool]]is ja tegelesid juba koolipõlves muusikaga. 1992. aastal abikaasa Leida suri. Õpetaja [[Avo Üprus]]e matusekõnest jäi helisema lause: "Sa oled kalli hinnaga ostetud, mine ja ära tee pattu!". See sai Harrile pöördepunktiks. Ta ise on öelnud, et sellest ajast alates püüdis ta nende sõnade järgi elada. Neist tundeist kantuna sündis vaimulik segakoorilaul "Su poole, Issand, südamest ma tõstan oma hääle, mind päästa patu häda seest ja halasta mu peale..." ([[Martin Luther]]i sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, [[Tallinna Kaarli kirik\|Tallinna Kaarlisse]], kus ta aastaid ka organistina ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus [[12. aprill]]il [[2003]] [[Tallinna Kaarli kirik]]ust [[Metsakalmistu]]le. ==~~Viited~~ Välislingid == * ~~[[1961]], [[ERR]],~~ [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" ], saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 1961, ERR arhiiv▼ ~~{{viited}}~~ ▲* [[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" ], saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]].

Harri Kõrvits: erinevus redaktsioonide vahel