Itaalia kuningriik (keskaegne): erinevus redaktsioonide vahel

10. sajandil olukord peaaegu ei paranenud, kuna mitmed Burgundia ja kohalikud aadlikud jätkasid vaidlusi krooni üle. Kord suruti peale alles väljastpoolt, kui Saksa kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] tungis aastal 962 Itaaliasse ja võttis endale nii keiserliku kui ka Itaalia trooni.

 

[[File:Shepherd Holy Roman Empire Hohenstaufen 1138-1254.jpg|pisi|300px|right|[[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] valitsetud Saksa-Rooma riik, 1138–1254]]

Aastal 951 abiellus Saksa kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s Lombardia raudkrooni rivaalitseva [[Ivrea mark]]krahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud [[Saksa kuningas]] Otto Itaalia kuningriigi ja kroonis end 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik, koos [[Saksa kuningriik|Saksa kuningriigi]] (''regnum Teutonicorum'') ja – aastast 1032 – [[Arelaat|Burgundiaga]]. [[Saksa kuningas]] (''[[Roomlaste kuningas|Rex Romanorum]]'') krooniti [[Milano peapiiskop]]i poolt langobardide krooniga Pavias eelmänguna visiidile Rooma [[paavst]]i poolt keisriks kroonimisele.