Hideki Tōjō: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
36. rida:
| moodul =
}}
'''Hideki Tōjō''' (jaapani keeles 東條 英機; 30. detsember 1884 - 23 detsember 1948) oli [[Jaapan]]i kindral, [[Jaapani keiserlik armee|Jaapani keiserliku armee]] staabiülem, [[Jaapani sõjaminister]] ning [[Jaapani peaminister|Jaapani 27. peaminister]]. Jaapani peaministrina vastutas ta Jaapani astumise eest [[Teise maailmasõtta|Teise maailmasõtta]] [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Sõja lõpul peeti TojoTōjō kinni ja mõisteti [[Kaug-Ida rahvusvaheline sõjatribunal|Kaug-Ida rahvusvahelise sõjatribunali]] otsusega [[sõjakurjategija]]na surma. 23. detsembril 1948. aastal poodi ta tribunali otsusest lähtuvalt üles.<ref>Yenne 2014, lk 337.</ref>
 
Hideki TojoTōjō sündis 30. detsembril 1884 Tokyos [[Kōjimachi]] linnaosas.<ref>Gorman 2009, lk 43.</ref> Ta perekond oli vaene, kuid lugupeetud - tema isa oli [[samurai]]de ühiskonnakihti kuuluv ohvitser, ema budistliku preestri tütar.
 
Koolis oli TojoTōjō keskmise intellektiga, kuid oli tänu oma visadusele ning töökusele õpingutes suhteliselt edukas ning astus 1899. aastal sõjakooli. 1905. aastal lõpetas ta Jaapani sõjaväeakadeemia, olles 363 lõpetaja seas tulemuste poolest paremuselt kümnes.
 
Esimese maailmasõja lõpul osales TojoTōjō Jaapani invertsioonis Venemaale ning oli 1919-1922 Jaapani sõjaväeatašee Saksamaal.
1922. aastal külastas Tojo USAd, kus viibides kujunes välja tema põlgus ameeriklaste vastu, keda ta pidas läbinisti materialistlikuks, raha- seksi- ja joomahimuliseks rahvaks. Tojo vaenulikkust USA suhtes suurendas veelgi enam [[USA Kongress]]i poolt 1924. aastal kehtestatud [[Immigration Act of 1924|Immigratsioonikontrolli Akt]], mis oli suunatud Aasia päritolu võõrtööliste vastu ning mille vajalikkust põhjendasid senaatorid täiesti avalikult asjaoluga, et Aasia päritolu töölised on ameeriklastest töökamad ning võivad seetõttu ameeriklaste töökohti ohustada.
 
1922. aastal külastas TojoTōjō USAd, kus viibides kujunes välja tema põlgus ameeriklaste vastu, keda ta pidas läbinisti materialistlikuks, raha- seksi- ja joomahimuliseks rahvaks. TojoTōjō vaenulikkust USA suhtes suurendas veelgi enam [[USA Kongress]]i poolt 1924. aastal kehtestatud [[Immigration Act of 1924|Immigratsioonikontrolli Akt]], mis oli suunatud Aasia päritolu võõrtööliste vastu ning mille vajalikkust põhjendasid senaatorid täiesti avalikult asjaoluga, et Aasia päritolu töölised on ameeriklastest töökamad ning võivad seetõttu ameeriklaste töökohti ohustada.
1928. aastal tõusis Tojo Jaapani armee staabiülemaks ning omandas koloneli auastme. Umbes samal ajal hakkas ta huvituma aktiivselt poliitikast, kritiseerides teravalt Lääne kultuuri mõjusid Aasia riikidele. 1934. aastal sai Tojo kindralmajoriks ning määrati armeeministeeriumi personaliosakonna ülemaks. Septembris 1935 määrati ta [[Mandžuko]]us baseeruva [[Kwantungi armee]] ülemjuhatusse ning tõusis 1937. aastal selle ülemaks. Kui 1937. aastal puhkesid Jaapani ja Hiina vahel kokkupõrked, mis arenesid pärast [[Marco Polo silla intsident]]i täiemõõtmeliseks sõjaks ([[Teine Hiina-Jaapani sõda]]), andis ta korralduse invasiooniks Hiina põhjaterritooriumite, eeskätt Hebei provintsi suunal. Mais 1938 kutsuti ta tagasi jaapanisse, kus ta määrati asesõjaministriks. Alates detsembrist 1938 kuni võimuletõusuni mais 1940 oli ta ühtlasi ka armee lennundusosakonna peainspektor.
 
1928. aastal tõusis TojoTōjō [[Jaapani keiserlik armee|Jaapani keiserliku armee]] staabiülemaks ning omandas koloneli auastme. Umbes samal ajal hakkas ta huvituma aktiivselt poliitikast, kritiseerides teravalt Lääne kultuuri mõjusid Aasia riikidele. 1934. aastal sai TojoTōjō kindralmajoriks[[kindralmajor]]iks ning määrati armeeministeeriumi personaliosakonna ülemaks. Septembris 1935 määrati ta [[Mandžuko]]us baseeruva [[Kwantungi armee]] ülemjuhatusse ning tõusis 1937. aastal selle ülemaks. Kui 1937. aastal puhkesid Jaapani ja Hiina vahel kokkupõrked, mis arenesid pärast [[Marco Polo silla intsident]]i täiemõõtmeliseks sõjaks ([[Teine Hiina-Jaapani sõda]]), andis ta korralduse invasiooniks Hiina põhjaterritooriumite, eeskätt Hebei provintsi suunal. Mais 1938 kutsuti ta tagasi jaapanisse, kus ta määrati asesõjaministriks. Alates detsembrist 1938 kuni võimuletõusuni mais 1940 oli ta ühtlasi ka armee lennundusosakonna peainspektor.
 
== Viited ==
62. rida ⟶ 63. rida:
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
 
{{JÄRJESTA:TojoTōjō, Hideki}}
[[Kategooria:Jaapani sõjaväelased]]
[[Kategooria:Jaapani poliitikud]]