Läti Rahvusooper: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
= Rahvusooperi sünd =
Trupi ajalugu algab detsembris 1912, kui dirigent [[Pāvuls Jurjāns]]<nowiki/>i (1866−1948) initsiatiivil asutati ooperitrupp, mis kandis nime ''Latviešu opera'' ja andis etendusi ''Rīgas Vācu teātra'' (Riia Esimene Teater) ruumides. Esimese maailmasõja alates evakueeriti trupp augustis 1914 Venemaale, kust ta naasis 1918 Riiga ja andis mõnda aega etendusi endises Riia vene teatris (praegu Läti Rahvusteater, ''Nacionālā teātra'').
Trupi eestvedajaks sai Läti muusikaakadeemia (''Mūzikas akadēmija'') professor ja dirigent [[Jāzeps Vītols]] (1863−1948). Peagi naasis trupp oma majja. Lühikest aega esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1919. aastal kandis teater nime ''Padomju Latvijas Opera'' (Nõukogude Läti Ooper). Selles rollis andis trupp 23. jaanuaril 1919 ainsa etenduse milleks oli [[Richard Wagner]]<nowiki/>i „[[Lendav hollandlane]]” (''Der fliegende Holländer''). Richard Wagneri loomingul ja tema isikul on lätlaste jaoks eriline tähtsus. See maailmakuulus saksa ooperikomponist ja dirigent töötas aastatel 1837-1839 Riia Saksa teatris muusikajuhina. Riias kirjutas ta 1838. aastal ooperi ''[[Rienzi]]'' teksti ning alustas sellele muusika komponeerimist.
17. rida:
Pärast Teist maailmasõda ning okupeerituna Nõukogude Liidu poolt sai teater nimeks Läti NSV Riiklik ooperi ja balleti teater (''Latvijas PSR Valsts operas un baleta teātra''). Tuli alustada praktiliselt nullist, sest valdav osa rahvuslikke heliloojaid, lauljaid ja muusikuid oli okupantide eest läände põgenenud. 1944−49. aastal oli teatri dirigendiks määratud vene juut [[Leonid Vigner]]. Ideoloogilistel kaalutlustel domineeris nõukogude ja vene ooper. 1956. aastal oli aga just see trupp esimene Nõukogude Liidus, kes võttis repertuaari Nõukogude juhtkonna poolt põlatud Richard Wagneri ooperid: ''Tannhäuser'' (1956), ''Lohengrin'' (1958) ja ''Die Walküre'' (1963).
1954−67. aastatel oli peadirigendiks ''Edgars Tons'', kes taastas trupi kõrge kunstilise taseme ja tegi trupist ühe Nõukogude Liidu autoriteetsema ja võimekaima muusikakollektiivi. Taas pääsesid repertuaari läti heliloojate teosed, samuti 20. sajandi rahvusvaheliselt populaarsed ooperid, nagu [[Sergei Prokofjev]]<nowiki/>i ''Voina i mir'' („Sõda ja rahu”) ja ''Ljubov k trjom apelsinam'' („Armastus kolme apelsini vastu”), [[Benjamin Britten]]<nowiki/>i ''Peter Grimes'', [[Dmitri Šostakovitš]]<nowiki/>i ''Katerina Izmailova'' jt. 1954−75. aastatel teatris dirigendina töötanud [[Rihards Glāzups]] lülitas omakorda repertuaari ooperi suurmeistrite [[Giacomo Puccini|Puccini]] ja [[Giuseppe Verdi|Verdi]] teoseid.
[[Fail:Latvian National Opera. Star.jpg|pisi|Saksa skulptori Hermann-Friedrich Wittig töö kaunistab Läti Rahvusooperi hoonet]]
= Tegevus pärast taasiseseisvumist =
Taasiseseisvunud Läti juhtiva teatrikollektiivina on Rahvusooper kiiresti arenenud üheks Läänemere regiooni väljapaistvaimaks ja rahvusvaheliselt tuntuimaks ooperitrupiks. Repertuaaripoliitikat iseloomustab mitmepalgelisus, kus Rahvusooperina esitatakse mõistetavalt ja regulaarselt Läti heliloojate teoseid. Rahvusooperi repertuaaris on sageli ''bel canto'' tippteosed. Esitatakse ka barokkoopereid ja 20. sajandi parimaid teoseid. Trupp on käinud etendusi andmas Moskvas (1999), Taiwanil (2001), [[Saaremaa Ooperipäevad|Saaremaa ooperipäevad]]<nowiki/>el (2002, 2009), Hongkongis (2002), [[Savonlinna ooperifestival]]<nowiki/>il (2004), Macaus (2013) jm.
Teatri kunstiliseks juhiks oli 1996-2013 helilooja Artūrs Maskats. Peadirigentideks on olnud [[Gintaras Rinkevičius]] (1996-2003), [[Andris Nelsons]] (2003-2007), [[Modestas Pitrėnas]] (2008-2013) ja alates 2013 [[Mārtiņš Ozoliņš]]. Alates 1998. aastast korraldatakse LNO baasil suvist (juunis) Riia Ooperifestivali (''Rīgas Operas Festivāls''), mille programmis on viis ooperit ja üks ballett. Samal aastal osales festivalil külalisena teater „Estonia”. 2003.aasta festivali programmis oli külalisteatriks Moskva ''Bolšoi'' ja 2004 Moskva ''Muzõkalnõi teatr Stanislavskogo i Nemirovitša-Dantšenko''. 2018. aasta veebruaris ja märtsis andis Eesti Rahvusooper „Estonia” Riias külalisetendusi ja Läti Rahvusooper samal ajal Tallinnas.
| |||