Sergei Soldatov: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sergei Soldatov''' ([[24. juuni]] [[1933]] [[Narva]] – [[24. jaanuar]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli üks nõukogudevastase vabadusliikumise algatajaid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eestis]], kes. [[1970]]. aastail kandis ta selle eest karistust [[GULAG|Nõukogude Liidu sunnitöölaagrites]] karistust pidi kandma.

Virumaalt pärit [[eestlased|eesti]]- [[venelased|vene]] segaperekonnas kasvanud Soldatov suutis mõjutada Brežnevi-aja vabameelseid ringkondi ka Nõukogude Liidus. Ta organiseeris ja toimetas [[omakirjastus]]e (''[[samizdat]]'') teoste väljaandmist ja oli [[1969]]. aastal avaldatud [[Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine|Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise]] (NLDL) venekeelse programmi üks autoreid. Ta jätkas vabadusvõitlust publitsisti ja raadioajakirjanikuna ka välismaal pagenduses olles.

Sergei Soldatov oli Moraalpoliitilise Taassünni liikumise juht ja [[1960. aastad|19701960. aastate]] teisel poolel ja [[1970. aastad|1970. aastate]] algul Eesti Demokraatliku Liikumise juhtivaid tegelasi, toimetades selliseid põrandaaluseid ajakirju nagu Eesti Rahvuslik Hääl ja Eesti Demokraat, ning osaledes läkituste saatmises maailma avalikkusele.

Sergei Soldatovi tegevus Eesti iseseisvuse eest ja inimõiguste kaitseks jätkus ka välismaal, muuseas kampaaniareisidega [[Lääne-EuroopasEuroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], viimases esines ta tunnistustega ka USA[[Ameerika Ühendriikide KongressiKongress]]i Helsingi-komisjoni ees.

Kui 13. detsembril 1974 vahistati Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegelastest [[Kalju Mätik]], [[Mati Kiirend]], [[Artjom Juskevitš]] ja [[Arvo Varato]], õnnestus Soldatovil põranda alla minna ja varjuda kuni vahistamiseni 4. jaanuaril [[1975]]. Koos võitluskaaslastega mõisteti ta oktoobris [[1975]] süüdi Nõukogude-vastasenõukogudevastase tegevuse eest.

KandisTa kandis kuueaastase karistuse ära [[Mordva]] range režiimiga vangilaagrites. Pärast vabanemist viibis ta lühikest aega nn administratiivjärelevalve all ning saadeti [[1981]]. aastal Nõukogude Liidu piiridestLiidust välja.

Pärast Nõukogude Liidust väljasaatmist [[1981]]. aastal õnnestus Sergei Soldatovil ''[[Amnesty International'']]i Saksamaa-grupi kaasabil asuda elama [[München]]isse, kus ta töötas aastast [[1983]] [[Vabadusraadio]] – [[Raadio Vaba Euroopa]] eesti toimetuses ning aastail [[1988]]–[[1993]] sama raadio vene toimetuses. AsutasTa asutas [[1998]]. aastal Maini-äärses Frankfurdis ajaloo ja filosoofia uurimise keskuse «Katharsis».

NaasisSoldatov naasis Eestisse aastal 2000. PidasTa pidas koos publitsist [[Jüri Lina]]ga Euroopa Liidu kriitilisi loenguid.

OsalesTa osales ka endiste kommunismivangide ja vabadusvõitlejate konverentsidel ja kokkutulekutel Tartus, Toilas jm.

Ta on avaldanud hulga raamatuid ja kogumikke eesti, vene ja saksa keeles, sealhulgas "''Zarnitsõ Vozroždenija''" (inglise "''Political Struggle and Ethical Rebirth''", London, 1984; ekeesti keeles "Taassünni põuavälgud: Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus", TlnTallinn, 2012,; 262 262lklk – vnvene keelest tõlkinud [[Kalju Mätik]]), "''Fackel und Schwert''" (München, 1987), "Sinimägede taustal" (TlnTallinn, 2002), "Kurva tõe otsingul" (TlnTallinn, 2003).