Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
[[Pilt:sergei_soldatov.jpg|frame|right|Vabadusvõitleja Sergei Soldatov]]
 
'''Sergei Soldatov''' ([[24. juuni]] [[1933]] [[Narva]] – [[24. jaanuar]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli üks nõukogudevastase vabadusliikumise algatajaid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eestis]], kes. [[1970]]. aastail kandis ta selle eest karistust [[GULAG|Nõukogude Liidu sunnitöölaagrites]] karistust pidi kandma.
 
Virumaalt pärit [[eestlased|eesti]]- [[venelased|vene]] segaperekonnas kasvanud Soldatov suutis mõjutada Brežnevi-aja vabameelseid ringkondi ka Nõukogude Liidus. Ta organiseeris ja toimetas [[omakirjastus]]e (''[[samizdat]]'') teoste väljaandmist ja oli [[1969]]. aastal avaldatud [[Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine|Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise]] (NLDL) venekeelse programmi üks autoreid. Ta jätkas vabadusvõitlust publitsisti ja raadioajakirjanikuna ka välismaal pagenduses olles.
 
== Soldatovi õpingud ja töökäik ==
 
== Soldatovi panus [[Vastupanutegevus ENSVs|Eesti vabadusvõitlusse]] ==
Sergei Soldatov oli Moraalpoliitilise Taassünni liikumise juht ja [[1960. aastad|19701960. aastate]] teisel poolel ja [[1970. aastad|1970. aastate]] algul Eesti Demokraatliku Liikumise juhtivaid tegelasi, toimetades selliseid põrandaaluseid ajakirju nagu Eesti Rahvuslik Hääl ja Eesti Demokraat, ning osaledes läkituste saatmises maailma avalikkusele.
 
Ta tegi 1970. aastail koostööd [[Tunne Kelam]]i ja [[Jüri Lina]]ga. Pidas Jüri Lina põrandaalusele noorteliikumisele Tartus filosoofilistel teemadel loenguid, kasutades varjunime "Onu Jaan".
 
Sergei Soldatovi tegevus Eesti iseseisvuse eest ja inimõiguste kaitseks jätkus ka välismaal, muuseas kampaaniareisidega [[Lääne-EuroopasEuroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], viimases esines ta tunnistustega ka USA[[Ameerika Ühendriikide KongressiKongress]]i Helsingi-komisjoni ees.
== Vahistamine ja karistus ==
Kui 13. detsembril 1974 vahistati Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegelastest [[Kalju Mätik]], [[Mati Kiirend]], [[Artjom Juskevitš]] ja [[Arvo Varato]], õnnestus Soldatovil põranda alla minna ja varjuda kuni vahistamiseni 4. jaanuaril [[1975]]. Koos võitluskaaslastega mõisteti ta oktoobris [[1975]] süüdi Nõukogude-vastasenõukogudevastase tegevuse eest.
 
KandisTa kandis kuueaastase karistuse ära [[Mordva]] range režiimiga vangilaagrites. Pärast vabanemist viibis ta lühikest aega nn administratiivjärelevalve all ning saadeti [[1981]]. aastal Nõukogude Liidu piiridestLiidust välja.
 
Pärast Nõukogude Liidust väljasaatmist [[1981]]. aastal õnnestus Sergei Soldatovil ''[[Amnesty International'']]i Saksamaa-grupi kaasabil asuda elama [[München]]isse, kus ta töötas aastast [[1983]] [[Vabadusraadio]] – [[Raadio Vaba Euroopa]] eesti toimetuses ning aastail [[1988]]–[[1993]] sama raadio vene toimetuses. AsutasTa asutas [[1998]]. aastal Maini-äärses Frankfurdis ajaloo ja filosoofia uurimise keskuse «Katharsis».
 
== Tagasitulek Eestisse ==
NaasisSoldatov naasis Eestisse aastal 2000. PidasTa pidas koos publitsist [[Jüri Lina]]ga Euroopa Liidu kriitilisi loenguid.
 
OsalesTa osales ka endiste kommunismivangide ja vabadusvõitlejate konverentsidel ja kokkutulekutel Tartus, Toilas jm.
 
== Soldatovi töid ==
Ta on avaldanud hulga raamatuid ja kogumikke eesti, vene ja saksa keeles, sealhulgas "''Zarnitsõ Vozroždenija''" (inglise "''Political Struggle and Ethical Rebirth''", London, 1984; ekeesti keeles "Taassünni põuavälgud: Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus", TlnTallinn, 2012,; 262 262lklkvnvene keelest tõlkinud [[Kalju Mätik]]), "''Fackel und Schwert''" (München, 1987), "Sinimägede taustal" (TlnTallinn, 2002), "Kurva tõe otsingul" (TlnTallinn, 2003).
 
== Välislingid ==