Tšehhid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Lehekülg asendatud tekstiga 'munnnnn NFHGdsf<jgizdsfjhzdf<hdfhzdgfjfdhdfzhdsfhdsfh'
Märgised: Asendamine Korduvad tähemärgid blanking
1. rida:
munnnnn NFHGdsf<jgizdsfjhzdf<hdfhzdgfjfdhdfzhdsfhdsfh
{{keeletoimeta}}
'''Tšehhid''' ([[tšehhi keel]]es: ''Češi'') on [[lääne-slaavi]] rahvas [[Kesk-Euroopa]]s, kes valdavalt elavad [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]]. Tšehhe elab ka [[Slovakkia]]s, [[Austria]]s, [[USA]]-s, [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]], [[Argentina]]s, [[Kanada]]s, [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja teistes riikides. Nad räägivad [[tšehhi keel]]t, mis on väga lähedaselt suguluses [[slovaki keel]]e ja [[ülem-sorbi keel]]ega.
 
Tšehhide esivanemad on iidsed [[slaavi hõim]]ud, kes asustasid [[Čechy]], [[Morava]] ja [[Ülem-Sileesia]] alates 6. sajandist.
 
==Ajalugu==
Tšehhid pärinevad iidsetest slaavi hõimudest, kuid on olulisel määral ka [[keldid|keldi]] ja [[germaanlased|germaani]] päritolu. Slaavi hõimud on asustanud [[Boheemia]]t, [[Moraavia]]t ja [[Sileesia]]t alates [[6. sajand]]ist. Populaarse [[mütoloogia|müüdi]] kohaselt on tšehhid pärit esiisast [[Čech]]ist, kes asustas [[Říp]]i mäe. [[880]]. aastal ehitas [[Borivoj I, Boheemia hertsog|prints Borivoj]] [[Praha kindlus]]e ja rajati [[Praha]] linn. [[Boheemia Vratislaus II|Vratislav II]] oli esimene Tšehhi kuningas [[1085]]. aastal.
[[Image:Holy Trinity Column - Saint Wenceslaus.jpg|thumb|left|[[Wenceslaus I, Boheemia hertsog|Püha Wenceslaus I]], Boheemia hertsog. Kuulus Tšehhi pühakust patroon. Kuju [[Püha Kolmainsuse Sammas Olomouc]]is.]]
 
[[13. sajand]]i teisel poolel oli suur [[sakslased|sakslaste]] sisseränne Tšehhimaale. Vähemalt osalt saksa esivanematega tšehhide arv kasvas sadadesse tuhandetesse. [[Habsburgid]]e monarhia keskendus rohkem ususõdadele [[protestantism|protestantidega]]. Ususõdade ajal 1546–1547 tõusid tšehhi mõisnikud Habsburgide vastu üles, kuid [[Saksimaa]] hertsog surus nad maha. Protestantide ja katoliiklaste vahelised sõjad lõppesid [[1555]]. aastal protestantismi legaliseerimisega.
 
Patriootilised tšehhi autorid kalduvad nimetama perioodi [[1620]]. aastast kuni 18. sajandini "tumedaks ajaks". Seda iseloomustavad võõrvägede hävitustöö, saksastamine, majanduslik ja poliitiline taandareng. Tšehhide arv vähenes sellal hinnanguliselt kolmandiku võrra [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ja protestantide väljaajamise tõttu.
 
20. sajandi alguseks oli [[Chicago]]s kolmandaks suur tšehhide kogukond pärast [[Praha]]t ja [[Viin]]i.
 
[[1918]]. aastal kuulutati välja [[Tšehhoslovakkia]] iseseisvus ja tšehhid moodustasid juhtiva klassi uues riigis [[Austria-Ungari]] varemetel. [[1938]]. aastal eraldati Tšehhoslovakkiast [[Müncheni konverents]]i otsusega [[Sudeedimaa]], kus elas arvestatav tšehhi vähemus, ja [[1939]]. aastal moodustas [[Natsi-Saksamaa]] [[Boheemia ja Moraavia Protektoraat|Boheemia ja Moraavia protektoraadi]]. Protektoraadi presidendiks sai [[Emil Hácha]], kes allus natsirežiimile, mis lubas tegutseda ainult natsimeelsetel ühendustel ja sidus tšehhe Boheemia ning teiste tšehhi piirkondade [[sakslased|sakslastega]], eesmärgiga lihtsustada saksastamist. [[Lidice]]s, [[Ležáky]]s ja [[Javoříčko]]s sooritasid [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsid]] sõjakuritegusid kohaliku tšehhi kogukonna vastu. 2. mail [[1945]] jõudis [[Praha ülestõus]] haripunkti, mida toetas [[Punaarmee]]. Sõjajärgne sakslaste väljasaatmine Tšehhoslovakkiast ja kohene valuraha nõudmine sakslastelt ja natside kaasajooksikutelt Tšehhi vastupanuliikumise ja Tšehhoslovakkia riigivõimu poolt andis tõuke tšehhide, [[slovakid|slovakkide]] ja [[romad]]e asumisele endistele [[sudeedisakslased|sudeedisakslaste]] aladele, kes küüditati [[Lääne-Saksamaa]]le ja [[Austria]]sse [[Potsdami konverents|Potsdami]] ja [[Jalta konverents]]i otsusega.
 
Kümned tuhanded tšehhid naasid kodumaale [[Volõõnia]]st ja [[Banaat|Banaadist]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Ennenägematule kõrgelt haritud inimeste immigratsioonilainele järgnes [[1968]]. aastal [[Tšehhoslovakkia kriis]] ning tšehhide immigratsioon lõpetati. Alates 1990. aastatest on [[Tšehhi Vabariik]] taas toetanud etniliste tšehhide repatrieerumist [[Rumeenia]]st ja [[Kasahstan]]ist.
 
[[2004]]. aasta mais astus Tšehhi Vabariik [[Euroopa Liit]]u, millega tšehhid said loa töötada teistes Euroopa Liidu riikides. Alates sellest ajast on paljud noored tšehhid läinud tööle [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriiki]].
 
==Märkimisväärsed isikud==
===Ajaloolised isikud===
Kõige edukam ja mõjukam Tšehhi kuningas oli [[Karl IV|Karel IV]], kes oli [[Saksa-Rooma keiser]]. [[Luxembourgi dünastia]] esindab Tšehhi (Boheemia) riigi territooriuni ja mõju.
 
Paljud inimesed on kaalutletud rahvuslikud kangelased ja kultuuriikoonid, mitmed rahvuslikud jutud põhinevad nende elulugudel. [[Jan Hus]] oli usureformaator 15. sajandist. ''Rahvaste õpetaja'' [[John Amos Comenius|Jan Amos Komenský]] on samuti märkimisväärne isik Tšehhi ajaloos. [[Josef Jungmann]]i on tunnustatud kaasaegse tšehhi keele laiendamise ja väljasuremisest hoidmise eest.
 
===Mütoloogia===
Tšehhidel on ka iidseid rahvajutte oma inimestest nagu [[Esiisa Čech]], kes legendi kohaselt tõi tšehhi hõimud nende praegusele maale, või [[künnimees Přemysl]], kes asutas dünastia, mis valitses aastatel 400–1306.
 
===Tänapäeva poliitikud===
 
[[Image:Václav Havel 9. června 2006, Café d'Europe.jpg|thumb|Esimene Tšehhi Vabariigi president [[Václav Havel]]]]
 
Üks kõige tähtsam [[Velvetrevolutsioon]]i figuur on [[Václav Havel]], kellest sai esimene iseseisva Tšehhi Vabariigi president. Praegune (teine) president on [[Václav Klaus]].
 
Tšehhi vabariigil on olnud mitu peaministrit. Esimene oli hilisem president Klaus, teine Haveli presidendiks olemise ajal oli [[Josef Tošovský]] ja viimane peaminister Haveli ajal oli [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei|ČSSD]] liige [[Miloš Zeman]]. Siiani on olnud Klausi valitsemise ajal viis peaministrit, kellest praegu on valitsusjuht [[Jan Fischer (poliitik)|Jan Fischer]]
 
===Sport===
Palju kuulsaid tšehhe on sportlased: [[tennis|tennisistid]], [[jalgpall|jalgpallurid]], [[Jäähoki|jäähokimängijad]] ja [[kergejõustik|kergejõustiklased]].
* Tennis: [[Ivan Lendl]], [[Martina Navrátilová]], [[Tomáš Berdych]]
* Jalgpall: [[Pavel Nedvěd]], [[Antonín Panenka]], [[Petr Čech]]
* Hoki: [[Jaromír Jágr]], [[Dominik Hašek]], [[Tomáš Plekanec]]
* Kergejõustik: [[Emil Zátopek]], [[Roman Šebrle]], [[Jan Železný]]
 
===Kunst===
Tšehhid on palju korda saatnud [[kirjandus]]es, [[maalikunst]]is ja [[muusika]]s. [[Luuletaja]] [[Jaroslav Seifert]] on auhinnatud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinnaga]]. [[Božena Němcová]] on saanud kultuuriikooniks ja saanud palju kuulsust oma raamatuga [[Vanaema|Babička]]. Kirjanik [[Franz Kafka]] kirjutas enamuse oma töödest Prahas [[saksa keel]]es. [[Mikoláš Aleš]] oli [[maalikunst|maalikunstnik]], kes on tuntud kui [[Praha Rahvusteatri]] projekteerija. Heliloojaid [[Bedřich Smetana]] ja [[Antonín Dvořák]] on kiidetud ja hiljem jätkanud oma tööd [[New York|New Yorgi]]s. Filmirežissöör [[Miloš Forman]] on tšehhi päritolu ning alustas oma karjääri Tšehhoslovakkias. Rahvuslikud esinejad nagu lauljad [[Karel Kryl]], [[Helena Vondráčková]], [[Karel Gott]], režissöör ja näitleja [[Zdeněk Svěrák]], näitlejad [[Vlastimil Brodský]], [[Vladimír Menšík]] või koomik [[Ivan Mládek]] on jätnud jälje tänapäeva Tšehhi ajalukku.
 
===Pühakud===
Tšehhi kultuur uhkeldab mitmete pühakutega:
[[Wenceslaus I, Boheemia hertsog|Püha Wenceslaus (Václav)]], tšehhi rahva patroon [[Püha Jan Nepomucký]], [[Praha Adalbert|Püha Adalbert (Vojtěch)]], [[Püha Procopius]] ja [[Boheemia Agnes|Püha Boheemia Agnes (Anežka Česká)]].
 
==Geograafia==
[[Pilt:Tšehhi kaart.png|thumb|Lihtne Tšehhi Vabariigi kaart]] Tšehhi Vabariik on ajalooliselt jagunenud kolmeks alaks: [[Čechy]], [[Morava]] ja [[Tšehhi Sileesia]]; tänapäeval on maa jaotatud 14 regiooniks. Igas piirkonnas on kergelt erinev kultuur. Iga riigi osa räägib erinevaid [[tšehhi keel]]e murdeid.
 
==Tšehhid maailmas==
Tšehhide arv maailmas on 11–12 miljonit.
 
Tšehhid riigiti:
*[[Tšehhi]]: 9 246 000
**[[moraavialased]]: 380 474
**[[sileeslased]]: 10 878
*[[Ameerika Ühendriigid]]: 1 462 000
*[[Kanada]]: 98 090
*[[Itaalia]]: 80 000 – 90 000
*[[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]]: 30 000 – 90 000
*[[Saksamaa]]: 20 000 – 50 000
*[[Slovakkia]]: 46 000
*[[Argentina]]: 38 000
*[[Austraalia]]: 21 196
*[[Austria]]: 20 000
*[[Šveits]]: 20 000
*[[Ukraina]]: 11 000
*[[Prantsusmaa]]: 10 731
*[[Horvaatia]]: 10 510
*[[Iisrael]]: 8000
*[[Rootsi]]: 7175
*[[Hispaania]]: 5622
*[[Iirimaa]]: 5278
*[[Venemaa]]: 5000–6000
*[[Brasiilia]]: 5000
*[[Holland]]: 3500
*[[Rumeenia]]: 3339
*[[Poola]]: 3000
*[[Lõuna-Aafrika Vabariik]]: 2300
*[[Serbia]]: 2211
*[[Mehhiko]]: 2000
*[[Bosnia ja Hertsegoviina]]: 600–1000
*[[Bulgaaria]]: 436
 
==Tšehhi keel==
 
[[Tšehhi keel]]t räägib maailmas umbes 12 miljonit inimest, sh enamik [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] elavatest inimestest. Keel arenes slaavi algkeelest 10. sajandil. Tšehhid saavad [[slovaki keel]]est aru.
 
[[Kategooria:Rahvad]]
[[Kategooria:Slaavlased]]
[[Kategooria:Tšehhi]]
[[Kategooria:Lääneslaavlased]]