Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
Riigi järgi on nimetatud ka [[türklased|türklasi]] (teistest turgi hõimudest eristamiseks) osmaniteks või osmanitürklasteks.
{{Sisukord paremale}}
== Kujunemislugu ==
29. rida:
{{vaata|Türgi sultan}}, ''[[Türgi riigipeade loend]], [[Suurvesiir]]''
==Ajalugu==
===Anatoolia vallutamine===
[[File:Osman I area map.PNG|thumb|left|Osmanite beiliki valitsetud alad Osman I ajal 1324.]]
[[1299]]. aastal tungisid [[Osman I]] väed [[Nikomeedia]] aladele, nende vastu võitlemiseks palkas [[Andronikos II Palaiologos|Andronikos II]] (võimul 1282–1328) Euroopas kuulsust kogunud [[Kataloonia]] palgasõdurid. Pärast võidu saavutamist Anatoolias muutusid nood aga kontrollimatuks. [[Osmanid|Osmanite]] bei [[Osman I|Osman]] juhitud armee võitis 27. juulil [[1302]] [[Konstantinoopol]]i lähedal toimunud [[Bapheuse lahing]]us ülekaalukalt [[Bütsants]]i sõjaväge. Selle lahinguga langes enamik [[Bitüünia]]st – [[Anatoolia poolsaar]]e [[Bosporuse väin]]ade poolsest loodeservast – lõplikult Osmanite kätte.
[[1329]]. aastal [[İznik|Nicaea]]t piiranud [[Orhan I]]-e ja Bütsantsi keisri Andronikos III nng Katalaani palgasõdurite [[Pelekanoni lahing]]u ning sellele järgenud Bütantsi vägede taganemine oli esimene Osmanite ja Bütsantsi välilahing, mis lõppes Bütantsi vägede taganemisega. 1332. aasta märtsis alistus ka [[İznik|Nicaea]].
[[Pilt:Orhan I area map.png|thumb|left|Osmanite riik Orhan I ajal (1361)]]
{{vaata|Bütsantsi ajalugu#Osmanite tõus}}, ''[[Anatoolia]]''
14. sajandiks oli [[Bütsants]]i ehk Ida-Rooma riik nõrgenenud ja pärast [[Bütsantsi keiser|keiser]] (1328–1341 [[Andronikos III Palaiologos|Andronikos III]] surma haaras Bütsantsi riiki laastav [[kodusõda]], mis kestis kuus aastat (1341–1347). 14. sajandi lõpus alustasid Osmanid vallutusi [[Balkani poolsaar]]el.
68. rida ⟶ 66. rida:
Rooma paavst [[Eugenius IV]] kuulutas 1443. aastal välja [[ristisõda|ristisõja]] [[moslem]]ite Osmanite riigi vastu. 10. novembril [[1444]]. aastal [[Varna lahing]]us purustasid Türgi väed [[sultan]] [[Murad II]] juhtimisel [[Poola]] ja [[Ungari]] ühendväe, mida juhtisid [[Władysław III]] ja [[János Hunyadi]]. Lahingus olid kristlikud väed kolmekordses arvulises vähemuses ning kaotusele aitas kaasa asjaolu, et [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] ja [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] laevastik ei blokeerinud [[Dardanellid|Dardanelle]], nagu nad olid lubanud.
===Kreeka vallutamine===
Kauge asukoha tõttu ei ohustanud Osmanite riik tol perioodil eriti [[Morea despootkond|Moreat]], samuti oli hääbumas [[Ahhaia vürstiriik|Ahhaia vürstiriigi]] võim, mille arvelt Morea laiendas oma territooriumi pea kogu [[Peloponnesos]]eni. 1416. aasta sõjakäigul vallutas Theodoros suure osa Ahhaia vürstiriigi jäänustest, mis 1407. aastast oli [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[protektoraat]]. 1423. aastal tabas Peloponnesost osmanite sõjakäik.
1446. aastal hävitas Osmanite sultan [[Murad II]] [[Hexamilioni müür]]i [[Kórinthose maakitsus]]el, millega avas türklastele tee poolsaarele. Tema järeltulija [[Mehmed II]] [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutas 1453. aastal Konstantinoopoli]]. Moreasse tungisid Türgi väed [[Turahan Bei]] juhtimisel. Despootide saamatus valitsemisel viis albaanlaste mässuni, mille mahasurumiseks kutsusid nad kohale Osmanite väed. Mitmed mõjukad Morea kreeklased ja albaanlased sõlmisid sultaniga aga hoopis rahu. Vennad said veel mõned aastad despootkonda valitseda, kuid võimetus maksta sultaniga iga-aastast [[tribuut]]i ja vastuhakk Osmanite võimule, viis selleni, et Mehmed tuli 1460. aastal oma vägedega Moreasse. Demetrios langes vangi ning Thomas pääses pakku. Suve lõpuks olid osmanid alistanud sisuliselt kõik kreeklastele kuulunud linnad.
===Serbia despootkonna vallutamine===
| |||