Kadrioru park: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lydia Koidula tänav (Tallinn)
4. rida:
Kadrioru park ja [[Kadrioru loss]] rajati [[18. sajand Eestis|18. sajandi alguses]], kui [[Peeter I]] ostis [[1714]]. aastal [[Drenteln]]ide suguvõsale [[suvemõis]]a ja ligikaudu sada [[hektar]]it maad [[Lasnamägi|Lasnamäe]] nõlva all. [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru slobodaa]], pargist edela poole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva [[Weizenbergi tänav|Weizenbergi tänava]] kohal) asus nn vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
 
18. sajandi keskel lasi keisrinna [[Anna Ivanovna]] viia lossipargist [[Peterhofi palee]] parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser [[Aleksander I]] külaskäiku Tallinna [[1804]]. aastal, misjärel anti korraldus [[Eestimaa kuberner]]ile korrastada loss ja ehitati tänapäeva [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänava]] äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub [[Eduard Vilde Muuseum|Eduard Vilde muuseum]], kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.
 
==Asukoht==