Eesti haldusjaotus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
458. rida:
1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]adele [[Valga maakond|Valga maakonna]].
 
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] järgse [[Tartu rahu]] kohaselt liideti Eesti territooriumiga, seni [[Peterburi kubermang]]u kuulunud Narva jõe tagusedetagused alad [[Narva vald|Narva]], [[Piiri vald|Piiri]] ja [[Karjati vald]] ning [[Pihkva kubermang]]u kuulunud [[Setumaa]] alad, idapoolne osa praegusest [[Mikitamäe vald|Mikitamäe]], [[Värska vald|Värska]] ja [[Meremäe vald]]adest. 11 maakonda jagunes 365ks vallaks.
 
1925. aastaks oli kihelkondi praeguse Eesti Vabariigi territooriumil 107 (juurde moodustati 1920. aastal [[Käru kihelkond]] ja [[Avinurme kihelkond]]). Maakonnad olid jagatud lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks kuni 1926. aastani, kuid ametliku jaotusena kihelkondi seejärel enam ei eksisteeri.
 
Valdade arv Eestimaal säilis sellisena kuni 1921. aastal, aga järgmise 13 aastaga kaotati 18 valda, nii et 1934. aastal oli Eestis 369 valda. Suurem muudatus valdade korraldusel teostati 1939. aastal. Eesti Vabariigi presidendi 1938. aasta 7. oktoobri otsusega,<ref name="MuL6f" /> mis jõustus 1. aprillil 1939 ja alles jäi 365 vallast 248.
{{vaata|Eestis 1939 kaotatud valdade loend}} ''ja [[|Eestis 1939 moodustatud valdade loend]]''}}
 
===Eesti NSV, 1940–1941===