Osmanite riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
|valitsusvorm = [[Monarhia]]
|riigikeel =
|pealinn = Söğüt (1299-1335)<br>Bursa (1335–1363)<br>Adrianoopol (1363-1453)<br>[[Kostantiniyye]] (1453-1922)
}}
'''Osmanite riik''' ([[osmanitürgi keel]]es دولت عليه عثمانیه ''Devlet-i ‘Alīye-yi ‘O<u>s</u>mānīye'', 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ''‘O<u>s</u>mānlı Devleti'', 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime [[Osmanid|Osmanite]] [[dünastia]] järgi. Lääne kultuuriruumis on riik tuntud ka kui '''Ottomani impeerium'''.
100. rida ⟶ 94. rida:
===Horvaatia sõjad===
{{vaata|Horvaatia–Osmanite saja-aastane sõda}}, [[Horvaatia liidus Ungariga]]
[[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683. [[Türgi sultan]]ite (1481–1512) [[Bayezid II]], (1512–1520) [[Selim I]] Julma, (1520–1566) [[Suleiman I|Süleyman I]] Toreda, (1566–1574) [[Selim II]], (1574–1595) [[Murat III]], (1595–1603) [[Mehmet III]], (1603–1617) [[Ahmet I]], (1617–1617) [[Mustafa I]], (1617–1622) [[Osman II]], (1622–1623) [[Mustafa I]], (1623–1640) [[Murat IV]], (1640–1648) [[Ibrahim]], (1648–1687) [[Mehmet IV]] valitsusajal]]▼
===Krimmi khaaniriik===
{{vaata|Krimmi khaaniriik}}
120. rida ⟶ 114. rida:
{{vaata|Poola–Türgi sõda (1485–1503)}}, ''[[Poola–Türgi sõda (1620–1621)]]'', ''[[Poola–Türgi sõda (1633–1634)]]'', ''[[Poola–Türgi sõda (1666–1671)]]'', ''[[Suur Türgi sõda]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)]] ja [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)]]''
▲[[Pilt:Ottoman empire.svg|pisi|Osmanite impeerium, aastail 1481–1683. [[Türgi sultan]]ite (1481–1512) [[Bayezid II]], (1512–1520) [[Selim I]] Julma, (1520–1566) [[Suleiman I|Süleyman I]] Toreda, (1566–1574) [[Selim II]], (1574–1595) [[Murat III]], (1595–1603) [[Mehmet III]], (1603–1617) [[Ahmet I]], (1617–1617) [[Mustafa I]], (1617–1622) [[Osman II]], (1622–1623) [[Mustafa I]], (1623–1640) [[Murat IV]], (1640–1648) [[Ibrahim]], (1648–1687) [[Mehmet IV]] valitsusajal]]
===Vene-Türgi sõjad===
127. rida ⟶ 121. rida:
===Suur Türgi sõda===
[[File:Eyalet of temesvar1699.png|pisi|left|Poliitiline olukord aastal 1699 (peale Karlowitzi rahu sõlmimist). [[Habsburgide monarhia]] alad on tähistatud helesinise, helehalli ja oranžiga ning Osmanite riigi valdused on tähistatud roosa, helerohelise ja tumehalliga.]]
{{vaata|Suur Türgi sõda}} ''(1683–1697), [[Karlowitzi rahu]]''
[[Püha Liiga (1684)|Püha Liiga]] ja Osmanite riigi vahelise Suure Türgi sõja lõpetanud [[Karlowitzi rahu]] tähistas Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas [[Kesk-Euroopa]]s ja nende impeeriumi languse algust. Peale sajanditepikkust laienemist oli tegemist esimeste territoriaalsete kaotustega Osmanite riigi jaoks. [[Habsburgid]] said Osmanite riigilt [[Eğri ejalet]]i, [[Varati ejalet]]i, suure osa [[Budini ejalet]]ist, [[Temeşvari ejaleti]] põhjapoolse osa ja osa [[Bosnia ejalet]]ist. Need alad vastasid suurele osale [[Ungari kuningriik|Ungari]], Bosnia ja Hertsegoviina, [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia]] ja [[Slavoonia kuningriik|Slavoonia]] aladele. [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania vürstkond]] jäi nimeliselt küll sõltumatuks, kuid oli siiski Austria kuberneride otsese valitsemise all. Poola sai tagasi [[Podoolia]]. Veneetsia sai suurema osa [[Dalmaatsia]]st koos [[Morea]]ga ehk [[Peloponnesose poolsaar]]ega.
135. rida ⟶ 130. rida:
===Põhjasõda===
Põhja-Euroopas toimunud [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] oli Osmani impeerium Rootsi kuninga [[Karl XII]] liitlane, kuid ei osalenud aktiivselt sõjategevuses. Alles [[Poltava lahing]]u kaotuse järel [[1709]]. aastal, kui Karl XII ja [[Ivan Mazepa]] põgenesid [[Türgi]] valdustesse, saatis [[Vene tsaar]] [[Peeter I]] oma saadiku [[Kostantiniyye]]sse ning nõudis Karli väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. [[Pruti rahu]]ga kohustus Peeter loovutama [[Azovi kindlus]]e ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt.
[[File:1730 Ottens Map of Persia (Iran, Iraq, Turkey) - Geographicus - RegnumPersicum-ottens-1730.jpg|pisi|300px|Osmanite riik, 1730. aastal]]
===Vene-Türgi sõjad===
{{vaata|Vene-Türgi sõda (1735–1739)}} ehk ''[[Vene-Austria-Türgi sõda (1735–1739)]]'', ''[[Vene-Türgi sõda (1768–1774)]]'', ''[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)]]''
[[File:Treaty of Küçük Kaynarca.svg|300px|pisi|left|[[Küçük Kaynarci rahu]]ga Venemaa keisririigile loovutatud alad]]▼
Vene-Türgi sõja (1768–1774) lõpetanud [[Küçük Kaynarci rahu]]ga ([[Küçük Kaynarca rahu]], [[Kjutšukkainardža rahu]]) sai [[Venemaa keisririik]] kontrolli Lõuna-[[Ukraina]], sealhulgas [[Bug]]i, [[Dnepr]]i ja [[Don]]i suudme üle, Venemaa sai väljapääsu [[Must meri|Mustale merele]]. [[Krimm]] sai iseseisvaks [[Osmani impeerium]]ist (annekteeriti [[1783]] Venemaa poolt). Vene laevad said õiguse väinadest läbi sõita. Venemaa sai protektoraadiõiguse Osmanite riigi õigeusuliste üle.
▲[[File:Treaty of Küçük Kaynarca.svg|300px|pisi|[[Küçük Kaynarci rahu]]ga Venemaa keisririigile loovutatud alad]]
Vene-Türgi sõja (1787–1792) lõpetanud [[Iaşi rahuleping]]uga tunnistas Osmanite riik eelmise Vene-Türgi sõja (1768–1774) lõpetanud Küçuk Kaynarca rahulepingut ja Krimmi ühendamist Venemaaga. Türgile jäid [[Moldova]] ja [[Valahhia]] ning venelased tagastasid neile ka Izmaili kindluse [[Doonau]]l ning [[Anapa]] kindluse Musta mere ääres. Vene-Türgi piiriks määrati [[Dnestr]]i ja [[Kuban]]i jõed.
147. rida ⟶ 141. rida:
===Napoleoni sõjad===
[[File:Chamouin; Giraldon. Turquie D'Asie. 1812.jpg|pisi|300px|Osmanite riik, 1812. aastal]]
Aastatel [[1797]]–[[1801]] toimunud [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] [[Teise koalitsiooni sõda|Teise koalitsiooni sõjas]] osales Osmanite impeerium koos Austria keisririigi, Suurbritannia kuningriigi, Hispaania, Napoli ja Venemaa keisririigiga Prantsusmaa ja [[Napoleon]]i vastases sõjategevuses.
[[1798]]. aastal tungisid Egiptusesse [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Egiptusse Prantsuse väed]] mille eesotsas oli [[Napoleon Bonaparte]]. Napoleon seilas [[Toulon]]ist [[Aleksandria]]sse, vallutades tee peal [[Malta]] ja randudes juunis. Marssides [[Kairo]] peale, saavutas ta suure võidu [[Püramiidide lahing]]us; siiski hävitati tema laevastik [[Horatio Nelson|Nelson]]i poolt [[Abukiri lahing]]us, jättes ta nii Egiptusse. Prantslaste ülemvõimu periood jäi lühikeseks, nad olid sunnitud [[1801]]. aastal Inglise-Osmanite ühendväele alistuma.
===Egiptuse eraldumine===▼
Prantsuse vägede lahkumine tekitas Osmanite riigi Egiptuse provintsis võimuvaakumi. [[Mamelukid|Mameluk]]kide ja Osmanite väed alustasid võimuvõitlust. Sellel perioodil (1801–1805) toetas [[albaanlased|albaanlasest]] Osmanite väejuht [[Muḩammad `Alī (Egiptus)|Muḩammad `Alī]] endale lojaalsete [[Albaania]] väeüksustega kord üht, kord teist vaenupoolt. Oskuslikult vangerdades kasvatas `Alī kohalike seas prestiiži ja mõjuvõimu. Suutmata olukorda kontrolli alla saada, nimetas 1805. aastal [[İstanbul]]is resideeruv sultan, Muḩammad `Alī Egiptuse asevalitsejaks, millega lõppes Osmanite riigi ülemvõim Egiptuses.
{{vaata|Egiptus#Muhammad Ali dünastia}}▼
===Balkanimaade eraldumine===
{{vaata|Esimene Kreeka Vabariik}} (1822–1832)
{{vaata|Serbia vürstkond}} (1815–1882)
▲===Egiptuse eraldumine===
▲{{vaata|Egiptus#Muhammad Ali dünastia}}
===Balkani sõjad===
{{vaata|Balkani sõjad}}, 1912–1913<ref name="PbXTn" />, <ref name="mx4w9" />
| |||