Erinevus lehekülje "Raadio-Elektroonika Tehas" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal ettevõttena, mille tegevusalad olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine. Ettevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast kolmekorruselises kivimajas [[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] 9 [[Tallinna kesklinn]]as. Ettevõtte direktor oli [[Hans Wõrk]], juhatusse kuulusid Hans Wõrk, [[Friedrich Olbrei]], [[Julius Anton]], [[Karl Reinmann]] ja [[Reinhold Saving]].
 
Ettevõte valmistas peale põhitoodanguks olevate raadiovastuvõtjate [[mähis|mähiseid]], [[induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa|lambipe]]si ja muid [[raadio]]- ja elektritarvete osi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[Võimendi|võimendeid]], kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), anoodpinge vibraatormuundureid (vibraator-anoode) patarei- ja akutoitega raadiovastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
 
Aastal 1940 tehas [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]], 1940. aasta novembris liideti RET-iga [[Tartu Telefonivabrik]]u raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris [[elektrotehnika]] [[tehas Are]]. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[3. märts]]ist [[1941]] nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai '''Raadiotehas Raadio-Pioneer''' ja hiljem '''Punane RET'''<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>.
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banki Eesti filiaali peakontor Tallinnas Narva maantee 11]]
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses evakueeriti väärtuslikum osa tehase sisseseadest ja osa spetsialistidest Omski oblastisse, kus tegeleti tankiraadiote väljatöötamise ja tootmisega. Seal väljatöötatud tankiraadiod kuulusid sideulatuse poolest tolle aja maailma parimate hulka. Oma osa selles oli arvatavasti Philipsi jt. tuntud elektronlampide valmistajate lampide ja nende USA analoogide kasutamisel.
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas Saksa firma [[Telefunken]] kasutusse, ja nimeks pandi '''Funktechnische Fabrik Reval'''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste vajaduste tarbeks.
 
Pärast sõda pöördus suurem osa Omski oblastisse evakueeritud personalist tagasi Eestisse ja tehas jätkas tegevust nime Punane RET all. Tehase toodangu profiili muudeti aga NSV Liidu vajaduste järgi oluliselt. Põhilisteks toodeteks said [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonsed mõõteriistad]], peamiselt [[Voltmeeter|voltmeetrid]] ja [[Oommeeter|oommeetrid]]. ning nende metroloogilise kindlustuse vahendid ([[Kalibraator|kalibraatorid]]). Selle sageli "sõjatoodangusõjatoodanguks" nimetatud toodangu kõrval toodeti edasi ka raadiovastuvõtjaid. Nendest mudel [[Estonia-2]] sai 1958. aastal Brüsselis toimunud [[maailmanäitus]]el [[Expo 58]] kuldmedali, arvatavalt peamiselt hea helikõla pärast, mis saavutati spetsiaalse konstruktsiooniga põhivaljuhääldite ja [[Stereofoonia|pseudostereofoonilist]] efekti andvate eraldi lisavaljuhääldite kasutamise teel. Seda vaatamata spetsialisti poolt äraaimatavale põhinemisele sõjaeelsete [[AS Are]] raadiovastuvõtjate lahendustele (millele olevat viidanud ka arvatavasti maailmanäitust külastanud [[Endel Are]]).
 
Radioola Estonia kõrval hakati tootma teist olulist laiatarbetoodet – [[Elektriorel|elektronorel]]it [[Retakord]].
2905

muudatust