Mihhail Gorbatšov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
bio
bio
64. rida:
==Elukäik==
 
Gorbatšovid on pärit Voroneži oblastist, nende suur klann elas pärusaadli Somovite valdustes. Seoses pärisorjuse kaotamisega 1861. aastal ja maapuudusega rändas Mihhail Gorbatšovi esiisa Moissei koos laste ja sugulastega 19.sajandi lõpus [[Põhja-Kaukaasia]]sse [[Privolnoje]] külla. Küla asub Stavropoli krai edela osas, lähedal Rostovi oblastile. Külas elasid venelased, kuid silmatorkav osa elanikest olid ukraina päritoluga. Gorbatšovid moodustasid mitme tuhande inimesega Privolnoje asulas suure klanni ning 1917 aastal valiti Gorbatšovide perekonna esindaja A.M.Gorbatšov Privolnoje valla täitevkomitee esimeseks esimeheks. Mihhail Gorbatšovi isapoolne vanaema Stepanida ning emapoolsed vanavanemad olid ukrainlased, Tšernigovi ja Poltaava kandist pärit. Emapoolne vanaisa Pantelei Gopkalo oli silmatorkav isikusisiksus Privolnojes, juba 1920. aastal esitati ta kohaliku nõukogu liikmekandidaadiks, 1928. aastal sai temast NLKP liige, ta oli kohalik kollektiviseerimise eestvedaja ja pikipikki aastaid kohaliku kolhoosi esimees. Stalini poolt alatud represiooniderepressioonide käigus Pantelei Gopkalo arreteeriti, ta oli aastaid vanglas, kus teda piinati. Gopkalol vedas, sest 1939. aastal saatis Stalin Stavropoli parteijuhiks Mihhail Suslovi repressioone lõpetama ning Gopkalo pääses vanglast. Ta jätkas kolhoosiesimehena ja hiljem edatatiedutati teda juhtivale tööle rajooni. Lapsena elas Mihhail Gorbatšovi oma vanaisa Pantelei Gopkalo peres, mitte oma vanemate juures. Vanaisa oli Gorbatšovi iidol, kuni sellise määrani, et tema hilisema elu kõnemaneer ja žestikulatsioon oli koopia Gopkalo käitumisest, uurijad märgivad et vanaisa arreteerimine ja piinamine jätsid Gorbatšovi hinge tugeva haava. Mihhail Gorbatšov elas II Maailmasõja ajal üle paar kuud kestnud saksa okupatsiooni Privolnoje külas. 1950. aastal lõpetas Mihhail Gorbatšov rajoonikeskuses Krasnogvardeiskis keskkooli hõbemedaliga. Olulisemat rolli mängis tema elus Tööpunalipu ordeni saamine 17 aastaselt. Töötades kombaineri abina viljakoristusel, hinnati tema isa, Sergei tööd Lenini ordeniga ning ordeniga vääristati ka tema poja, Mihhaili tööd. See võimaldas Gorbatšovil asuda õppima [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] [[õigusteadus]]t (lõpetas [[1955]]<ref name="kyllakutse" />) ja astus [[1952]] [[NLKP]]-sse. Gorbatšov valiti Moskva Riikliku Ülikooli parteikomitee liikmeks. Gorbatšov, kes praktikat tegi KGBs ja prokuratuuris, ei võetud Moskvas tööle KGBsse ja prokuratuuri keskaparaati, kuna oli viibinud sakslaste poolt okupeeritud territooriumil. Ta saadeti kodukanti, Stavropoli krai prokuratuuri. Seal ta töötas kaks nädalat, suutes selle aja jooksul veenda Stavropoli partei-ja komsomoliorganeid suunama teda komsomilitööle.[[1955]]–[[1962]] töötas ta [[Stavropoli krai]] [[komsomol]]iorganeis, ta oli alates 1955. aastast ÜLKNÜ Stavropoli kraikomitee propaganda-ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja, 1956. aastast ÜLKNÜ Stavropoli linnakomitee I sekretär, 1958. aastast ÜLKNÜ Stavropoli kraikomitee II sekretär ja 1961. aastast kraikomitee I sekretär. Seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 1962. aastal määrati ta Stavrapoli kolhooside ja sohvooside territoriaaltoomise valitsuse partorgiks, 1963. aastal sai temast NLKP Stavropoli põllumajandusliku oblastikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1964. aastast sai temast NLKP Stavropoli kraikomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja, 1966. aastast sai temast NLKP Stavropoli linnakomitee I sekretär, 1968. aastal valiti NLKP Stavropoli kraikomitee II sekretäriks. [[1970]]–[[1978]] oli ta Stavropoli krai parteiliider, kõikide nendele kohtadele Stavropoli krais edutati teda NLKP KK sekretäri, endise NLKP Stavropoli kraikomitee I sekretäri Fjodor Kulakovi survel. Stavropoli parteiliidrina lähenes ta [[Juri Andropov]]ile, kes ise oli Stavropoli krais sündinud, Andropov püüdis teda üle tuua Moskvasse. Ta tahtis Gorbatšovist teha oma asetäitja kaadrite alal KGBs. Gorbatšovi oli juba varem kaalutud KGB Stavropoli krai valitsuse ülema kohale. Järgenevalt pakuti Gorbatšovile NLKP Keskkomitee propagandaosakonna juhataja ametikohta, NSVL Plaanikomitee esimehe esimese asetäitja kohta, NSVL peaprokuröri ametikohta, teda kaaluti NSVL põllumajandusministri ametikohale. Pärast Fjodor Kulakovi surma tõi Leonid Brežnev ta [[1978]] üle [[NLKP KK sekretariaat]]i, kuhu tema edutamist energiliselt kulisside taga toetas Andropov.
 
Juba enne [[Leonid Brežnev]]i surma ([[1982]]) edutati Gorbatšov 1980. aastal<ref name="kyllakutse" /> NLKP KK poliitbüroo täisliikmeks (1979. aastal sai ta Poliitbüroo liikmekandidaadiks), kus ta jätkas vastutamist põllumajanduse eest, kiirus millega Brežnev tegi temast Poliitbüroo liikme oli erakordne. [[Konstantin Tšernenko]] valitsemisajal [[1984]]–[[1985]] oli ta NSVL Ülemnõukogu välisasjade komisjoni esimees. Rasketi haige peasekretäri Tšernenko ajal juhtis Gorbatšovi NLKP Keskkomitee Sekretariaadi istungeid ning Tšernenko äraolekul Poliitbüroo istungeid, olles sellega formaalselt teine isik parteis.