Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[193]]. algas mitteroomlaste armeesse võtmine. Läänepoolse Rooma hilisantiigi jooksul hakkasid [[barbar]]id üha enam Roomas mõjule pääsema. Barbarite armeesse võtmisele järgnesid sõdurkeisritega seotud anarhiaperioodid. Järgnevalt omandasid barbarid riigi piirialadel [[föderaat]]ide õigused, sealt edasi tungisid nad Rooma aladele ning said seal föderaatideks. Edasi hakkasid barbarite riigid välja kuulutama omariiklusi, mis viis keisrivõimu lõpetamisele, Rooma haldusest loobumiseni ja senise hariduse andmise hääbumisele ka [[Itaalia]]s.

2. sajandi lõpuks sai monarhistlik [[piiskop]]iamet kiriku põhiametiks ja umbes aastast [[200]] pärineb vanim [[Uus Testament|Uue Testamendi]] [[Kaanon (religioon)|kaanon]]. Sellest perioodist saab rääkida ladinakeelse kristliku kirjanduse tekkest ja paavstikirikule alusepanekust. [[192]] kuulutas Rooma piiskop [[Victor I]] end kogu kiriku juhiks. Sellega algas kristluse tõus arvestatavaks poliitiliseks jõuks.

[[File:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|300px|Invasioonid Rooma riiki 1. - 5. sajandini]]