Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Ülioptimistlik Stalin andis käsu üle minna vastupealetungilt üldisele pealetungile, et ümber piirata suur osa [[väegrupp Nord|väegrupist Nord]] ja [[väegrupp Mitte]]. Stalin oli veendunud, et Saksa üksused on aetud viimse piirini, ning proovis seda ära kasutada oma vägesid kontsentreerimata ja ümberpiiratud sakslasi hävitamata. 7. jaanuaril andis Stalin käsu minna kõikidel rinnetel üldpealetungile, kontsentreerudes peamiselt väegrupp Mitte vastu, kuid ka rünnata sakslasi [[Leningrad]]i, [[Staraja Russa]], [[Orjol]]i, [[Harkiv|Harkov]]i ja Krimmi piirkondades.
===Vastupealetung Vohlovi suunal===
Põhjas üritas [[Vohlovi rinne]] ära lõigata väegrupi NordNordi [[18. armee (SaksamaaWehrmacht)|Saksa 18. armee]]d ülejäänud vägedest, kuid Nõukogude löögijõud olid liiga hajutatud ja halvasti varustatud. Kuigi 52. armee murdis Saksa vägede rindest läbi ja [[2. löögiarmee]] tungis kuni 70 kilomeetri sügavusele vaenlase tagalasse, siis peagi Saksa vägede vasturünnakute tulemusena sissemurre likvideeriti ning 2. löögiarmee piirati sisse ja juuni lõpuks ka [[Volhovi kott]]i jäänud Punaarmee väeosad hävitati ning vangi langes 2. löögiarmee juhataja [[Andrei Vlassov]], kes hiljem liitus nõukogudevastasese võitlusse Saksa armee poolel [[Venemaa Vabastusarmee]] juhina.
===Rževi–Vjazma pealetungioperatsioon===
[[File:Rzhev salient 1941-1942.JPG|pisi|Rževi pealetungioperatsioon]]
[[Pilt:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|left|[[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]], 14. jaanuar – 1. märts 1944]]
[[File:Krasnoye Selo-Ropsha.gif|pisi|Krasnoje Selo – Ropša pealetungioperatsioon]]
Jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (SaksamaaWehrmacht)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša operatsioon|Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioonil]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]].
{{vaata|Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon}}, ''[[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]''
1944. aasta veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi Nõukogude vägede [[Kingisepa–Gdovi pealetung|Kingisepa–Gdovi pealetungioperatsioon]]i märtsi lõpu Narva pealetung tagasi. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil. Väegrupid Mitte ja Süd ei suutnud Punaarmee edasitungi peatada, ning Idarinde kesklõigus tekkinud katastroofiline olukord sundis Saksa väejuhatust jõude ümber paigutama. Väegrupi Nord juhatusele sai selgeks, et juhul, kui Punaarmee alustab rünnakut ka Idarinde põhjalõigus, ei jätku sakslastel pikaleveninud rindejoone kaitsmiseks jõude. Seetõttu alustati juulis ettevalmistusi rinde õgvendamiseks ning Saksa väed taandusid [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] Vaivara [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.