Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{keeletoimeta}}
{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}}
{{NVP}}
{{Sõjaline konflikt
 
Veebruaris 1941 viidi tööstus sõjaaegsele töörežiimile, st kaks vahetust à 10 tundi (Saksamaa viis oma tööstuse sõjaaegsele töörežiimile alles 1943). Alustati vägede koondamist piiriäärsesse tsooni ja otseselt piirile, kuhu ehitati uusi lennuvälju, teid ja muid kommunikatsioone, kuid mitte kaitseehitisi.<ref>"1941 год – уроки и выводы" lk 80–86</ref> Aprillis alustasid liikumist Nõukogude Liidu läänepiirile väed riigi sisepiirkondadest. Nende vägede dislotseerumine uutele positsioonidele oli ette nähtud [[10. juuli]]ks 1941.
 
10. juuliks pidid piiritsoonis uutel positsioonidel olema järgmised armeed:
*[[16. armee]] 1443 tanki
[[File:Invasion1941.jpg|pisi|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 25. august 1941]]
====Invasiooni algfaas====
Sakslaste rünnakut saatis kohe edu. Nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. [[26. juuni]]l 1941 jõudsid väegrupi Nord [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] [[Erich von Manstein]]i LVI soomuskorpus [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] [[Daugava]] jõe joonele. [[1. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Riia ajalugu#Teine maailmasõda ja okupatsioonid|Riia]]. Väegrupi Nord [[16. armee (SaksamaaWehrmacht)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad liikusid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, taganeva Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l [[Pihkva]] Loode-Venemaal. 14. juulil pealetung peatati, et oodata jalaväe järelejõudmist.
 
Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud kaitsjad purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. Pärast jõgede ületamist murdsid väegrupp Mitte soomusväed Smolenski lähistele Moskva suunal.
Operatsiooni Barbarossa teises faasis juuli lõpus ja augusti alguses tungis Saksa väegrupp Nord läbi Läti ja Eesti [[Leningrad]]i poole, vallutas [[Pihkva]] ning liikus edasi [[Luga]] ja [[Novgorod]]i suunas. [[Loode-Venemaa]]l, [[Leningradi oblast]]is väegrupp Nordi [[4. tankiarmee]] väeosad vallutasid [[4. juuli]]l [[Ostrov]]i, sisenesid [[8. juuli]]l ja hõivasid [[9. juuli]]l tähtsa raudtee ja maanteede ristumiskoha [[Pihkva]]. Pihkva vallutamise järel jätkasid 4. tankiarmee väed pealetungi Leningradile, 6. tankidiviis suundus aga [[Porhov]]i suunas.
 
[[18. armee (SaksamaaWehrmacht)|18. armee]] jätkas pealetungi [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Põhja-Eestis]] ja [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinnas]] blokeeritud Punaarmee ja [[Balti laevastik Teises maailmasõjas|Balti laevastiku]] vägedele. Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati ära täielikult [[7. august]]il, kui Saksa väed Põhja-Eestis [[Kunda]] juures jõudsid [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates sellega Eestit kaitsnud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] kaheks. Kunda-Paide joonest lääne poole jäänud [[Punaarmee]] väeosad tõmbusid Tallinna kaitsele. Pärast seda liikus 18. armee Narva alla.
 
Pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist idapool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele. Novembris 1941 [[3. tankiarmee]] XXXIX tankikorpus, kes püüdis ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel vallutas [[Tihvin]]i.
[[10. juuli]]l 1941 alustasid Soome väed rünnakut [[Karjala maakitsus]]el ja [[Laadoga-Karjala]]s, [[Laadoga]]–Äänisjärve vahelisel suunal. [[30. juuli]]st [[9. september|9. septembrini]] vallutas Soome tagasi talvesõjaeelsed alad. [[4. september|4. septembril]] jätkati edasitungi Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. [[10. oktoober|10. oktoobriks]] 1941 oli Soome saavutanud positsioonid [[Sviri jõgi|Sviri jõel]] ja asetus kaitsele. [[Soome laht|Soome lahe]] ja Laadoga järve vahelisel alal jõudsid Soome väed välja 30 km kaugusele Leningradi kesklinnast, kuid edasist otsest sõjategevust Leningradi linna vallutamiseks nad ei teostanud, vaid olid [[Leningradi blokaad|Leningradi piiramisrõnga]] põhjapoolsel liinil.
{{Vaata|Jätkusõda}}
Saksa [[väegrupp Nord]] väed viisid septembri alguseks lõpule pealetungioperatsiooni strateegiliselt tähtsa Leningradi linna blokeerimisega maismaa poolt ning algas [[8. september|8. septembrist]] [[1941]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[1944]] kestnud [[Leningradi blokaad|Leningradi linna blokaad]]. Leningradi piiramine kestis 900 ööpäeva. Leningradi kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] väed, Saksa vägedest sõdisid piirkonnas [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]]i [[16. armee (SaksamaaWehrmacht)|16.]] ja [[18. armee (SaksamaaWehrmacht)|18. armee]]. Leningradi linna päästis vallutamisest Saksa sõjavägede ülemjuhataja [[Adolf Hitler]]i poolt strateegilise otsuse vastuvõtmine, millega suunati suur osa Leningradi suunal tegutsenud vägesid [[Lõuna-Venemaa]]le ja [[Ukraina]]sse, kus samal ajal peeti suuri lahinguid [[Smolensk]]i, [[Kiiev]]i ja [[Odessa]] juures.
 
====Ukraina vallutamine====
Rinde keskosas suudeti küll tagasi vallutada [[Možaisk]], kuid et maastiku- ja ilmastikuolud olid rasked, siis ainult piki kõva kattega maanteed liikunud 33. armee suutis välja jõuda Vjazma eeslinnadeni, kus ka see armee Saksa vägede vasturünnakute tulemusena ümber piirati ja juuni alguseks hävitati.
[[File:Demjansk Einkesselung.png|pisi|left|[[Demjanski pealetungioperatsioon|Demjanski]] ja [[Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon]]ide pealetungisuunad ning [[Demjanski kott|Demjanski koti]] moodustamine]]
[[Looderinne|Looderinde]] sektoris 7. jaanuaril alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (SaksamaaWehrmacht)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.
 
Lõuna pool üritasid [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] väed murda edutult Saksa vägede kaitset Orjoli ees.
Pärast [[Leningradi-Novgorodi operatsioon]]i ametlikku lõppu 1. märtsil, püüdsid Leningradi ja 2. Balti rinde väed edutult järgneva kuue nädala jooksul murda sakslaste kaitset Panther-liinil. Leningradi rinde 8., 59. ja 2. löögiarmee katsed [[Narva]]t vallutada ja [[Eesti]]sse liikuda ebaõnnestusid. Järgnenud [[Sinimägede lahing]]utes ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda.
 
Lõuna pool õnnestus rinde 42., 67. ja 54. armeedel lüüa kiil [[Ostrov]]i ja [[Pihkva]] vahele kuid mõlemad linnad jäid sakslaste valdusse. 2. Balti rinde vägede 1. löögiarmee, 3. löögiarmee, 10. kaardiväe armee ja 22. armee saavutasid ainult lokaalseid sissemurde väegrupi Nord [[16. armee (SaksamaaWehrmacht)|16. armee]] kaitsesse. [[väegrupp Mitte|Väegrupi Mitte]] vastu sooritasid [[1. Balti rinne|1. Balti]], [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Lääne]] ja [[Valgevene rinne|Valgevene rinde]] väed 29. detsembri ja 29. märtsi vahel vähemalt seitse suurrünnakut. 1. Balti rinne suutis liikuda küll [[Vitebsk]]i eeslinnadeni ning Valgevene rinde väed vallutasid [[Kalinkovitš]]i, kuid üldises plaanis lõppesid kõik rünnakud läbikukkumistega.
 
==Suvelahingud 1944. aastal==
*[[Erich von Manstein]]. ''Teise maailmasõja sõlmpunktides''. Tallinn 2007.
{{commonskat|Eastern Front (World War II)}}
[[Kategooria:Idarinne (Teine maailmasõda)]]
{{commonskat|Maps of the Eastern Front in World War II|Kaardid Idarindest (Teises maailmasõjas)}}
 
[[Kategooria:Idarinne (Teine maailmasõda)]]