Erinevus lehekülje "Dendrokronoloogia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Tänapäevasele dendrokronoloogiale pani 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul aluse [[Andrew Ellicott Douglass]] [[Ameerika]]s. [[Venemaa]] dendrokronoloogia alustajaks peetakse [[F. Švedov]]it. 1930.–1960. aastatel tegeles [[Bruno Huber]] süstemaatiliselt puude aastarõngaste uurimisega [[Saksamaa]]l, pannes aluse dendrokronoloogiale [[Kesk-Euroopa]]s.
 
A. E. Douglass oli esimene uurija, kes kasutas oma töös laiaulatuslikult [[Ristdateerimine|ristdateerimiseristdateerimis]] <nowiki/>meetodit. Astronoomina oli tema peamine huvi rekonstrueerida [[Päikese aktiivsus]]e tsükleid võimalikult pika aja vältel. See viis ta puude aastarõngaste uurimiseni, kuna ta oletas, et need võivad anda [[kliimamuutus]]te kohta informatsiooni. Ta kogus tuhandeid puiduproove, millest koostas skelettjoonised ja dateeris nende abil vanu arheoloogilisi ehitisi <ref name="F9zwG" />. Douglass rajas maailma esimese aastarõngaste uurimise laboratooriumi [[Tucson]]is Arizonas (1937) ja asutas Aastarõngaste Seltsi 1934. Tema õpilane oli paljude ülivanade puude avastaja [[Edmund Schulman]]. Hiljem töötas Tucsonis dendroklimatoloog [[Harold C. Fritts]]. H.C. Frittsi panus dendrokronoloogiasse on väga suur: ta asutas 1974. aastal Tucsonis Rahvusvahelise Aastarõngaste Andmepanga (International Tree-Ring Data Bank, ITRDB) ja kirjutas põhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu <ref name="blwR2" />. Euroopa dendrokronoloogiat on tänapäeval kõige enam mõjutanud [[F. H. Schweingruber]].
 
==Aastarõngad==
Puu [[tüvi|tüve]] pikenemine ja paksenemine ehk [[sekundaarkasv]] toimub puidu juurdekasvukihi ehk [[kambium]]i tegevuse tulemusena. Kevadisel kasvuajal moodustab kambium puukoes rohkem õhukeste seintega [[rakk]]e ehk [[trahhee]]sid ja [[trahheiid]]e (okaspuudel ainult trahheiide), mis võimaldavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve teisel poolel aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad lehtpuudel väiksemad paksuseinalised [[parenhüüm]]irakud, mis annavad tüvele tugevuse. Tekkivat eriilmelist puitu nimetatakse [[Kevadpuit|kevad- ehk varapuiduks]] ja [[Sügispuit|sügis- ehk hilispuiduks]]. Talvel ei toimu puidu juurdekasvu. Järgmisel kevadel hakkab puu kasvatama uut suurte rakkudega aastarõnga kevadosa.<ref name="6KhbY" />
 
Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu tüve või [[oks]]a [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. Aastarõngaste laius võib olenevalt puuliigist varieeruda, sõltudes ka kliimaoludest, [[mullastik]]ust jm teguritest. Aastarõngad tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref name="btkEN" /> <ref name="p1zFk" />.<br />
 
==Proovid ja dateerimine==
Tänapäeval kasutatakse dendrokronoloogiliseks dateerimiseks arvutiprogramme.<ref name="NPb4N" />
 
Pika ajalise ulatusega kronoloogiaid saab kasutada, dateerimaks ka väga vanu puitkonstruktsioone, kunstiteoseid, elamuid jne. Samuti on dendrokronoloogia oluline kasutusviis 14C meetodil ([[radiosüsiniku meetodradiosüsinikumeetod]]) mõõdetavate vanuste [[kalibreerimine]].
 
Puude aastarõngastega sarnaselt esinevad iga-aastased mustrid ka [[igijää]] ja pinnase puursüdamikes ning veekogu aastastes põhjasetetes ehk [[varv]]ides. <ref name="KtIDC" /><ref name="QfyCd" /><ref name="Kv3pa" />
 
Dendrokronoloogiliste meetodite kasutamisel esineb ka probleeme. Puu aastarõngaid on keeruline uurida, kui puud on vigastanud ntnäiteks [[Sipelglased|sipelgad]], [[Ürasklased|üraskid]] või kui nad kasvavad näiteks mäe küljel. Viimasel juhul on rõngaste mõõtmisest saadav info moonutatud, kuna puu ei ole kasvanud maapinnaga horisontaalselt. Puitehitiste jm.ja muude konstruktsioonide vanuste määramisel pole teada, kui kaua puit seisis enne, kui seda ehitusel kasutati.
 
==Dendrokronoloogilise dateerimiseDateerimise täpsus ja usaldatavus==
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsuse ja usaldatavuse määrab ristdateerimine. [[Ristdateerimine]] (''crossdating'') on dendrokronoloogia üks peamine [[meetod]] ja printsiip. Kasutatakse visuaalset, statistilist ja graafilist ristdateerimist. Statistiliseks ja graafiliseks ristdateerimiseks on olemas arvutiprogrammid, näiteks [[COFECHA]]. COFECHA aitab leida aastarõngaste vanuseid. Samuti aitab COFECHA diagnoosida ja hinnata dendrokronoloogiliste mõõtmiste [[täpsus]]t ning võimaldab oluliselt tõsta aastarõngaste mõõtmiste [[kvaliteet]]i. Tuleb rõhutada, et see programm panustab just dendrokronoloogiliste mõõtmiste täpsusele ja usaldatavusele.<ref name="v3wn6" />
 
Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus on üks aasta. Võrreldavate aastarõngaste graafikud peavad ühtima. Nihutades üht graafikut ükskõik kummale poole kas või ühe aasta võrra, viib see sarnasuse rütmist välja. Järelikult, kui ridade sarnasus on piisavalt usaldatav, siis on täpsus absoluutne. Mõnel juhul võib täpsus olla pool aastat. Kui koorealune aastarõngas on täisaastarõngas, on dendrokronoloogilise dateerimise täpsuseks üks aasta, kui aga koorealune aastarõngas on poolik (lõppedes varapuiduga), siis on täpsuseks pool aastat. Dateerimisel esineb mõlemaid juhtumeid.<ref name="hrxR9" /> Dendrokronoloogilise dateeringu usaldatavus oleneb ka uurija kogemusest. Kuigi võrreldavate ridade sarnasuse määra mõõdetakse vastavate statistiliste näitajatega, ütleb lõpliku sõna dateerija. Suure sarnasuse korral on dateeringu usaldatavus absoluutne (100%).
 
== KasutamisvõimalusedKasutusvõimalused ==
Puude aastarõngaid on võimalik infoallikana kasutada paljude teadusalade juures,. Dendrokronoloogiast on välja kasvanud mitmeid harusid, kus dendrokronoloogiliste meetodite abiga uuritakse vastavaid aspekte:
* [[Dendroarheoloogiadendroarheoloogia]]: puude aastarõngaste kasutamine arheoloogilise puidu dateerimiseks, puidu langetamisajalangetamise ningja kasutamise aja määramine. ;
* [[Dendroklimatoloogiadendroklimatoloogia]]: aastarõngaste ridade kasutamine mineviku ja praeguse [[kliima]] uurimiseks ja rekonstrueerimiseks;
* [[Dendroökoloogiadendroökoloogia]]: [[Maa]] [[Ökosüsteem|ökosüsteeme]] mõjutavate tegurite uurimine puude aastarõngaste abil;
* [[Dendrogeomorfoloogiadendrogeomorfoloogia]]: maastikku kujundanud maapinna protsesside dateerimine puude [[Radiaalkasv|radiaalkasvu]] järgi ;
* [[Dendroglatsioloogiadendroglatsioloogia]]: liustike praeguse ja mineviku [[dünaamika]] uurimine ja dateerimine puude aastarõngastes sisalduva informatsiooni, samuti uuritavate puude paiknemise järgi liustiku suhtes;
* [[Dendrohüdroloogiadendrohüdroloogia]]: veetaseme muutuste uurimine ja dateerimine puude aastarõngaste järgi;
* [[Dendropürokronoloogiadendropürokronoloogia]]: [[Tulekahju|põlengute]] uurimine praegusel ajal ja minevikus, dateerides tulearme puude aastarõngastes. ;
* [[Kunstiajalugukunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat– dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. Sel juhul saab mõõta aastarõngaste laiust maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref name="mBAWB" />. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.
 
===Muusikainstrumentide dendrokronoloogiline dateerimine===
Palju vaidlusi tekitab küsimus, kes, kus ja millal mõne muusikainstrumendi on valmistanud. Muusikainstrumentide dendrokronoloogilise dateerimise põhieesmärk on kindlaks teha, millal keelpillide kõlakastid või klahvpillide lauad on valmistatud. Selle kaudu on võimalik välja selgitada, mis piirkonnast instrumendi valmistamiseks kasutatud puu langetati. Saab võrrelda erinevad pille, nende päritolu ja valmistamisaega. Dendrokronoloogiline dateerimine võimaldab seda kõike kindlaks teha, sellest tuleneb meetodi tähtsus muusikavaldkonnale.
 
105 060

muudatust