Dendrokronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

A. E. Douglass oli esimene uurija, kes kasutas oma töös laiaulatuslikult [[Ristdateerimine|ristdateerimiseristdateerimis]] <nowiki/>meetodit. Astronoomina oli tema peamine huvi rekonstrueerida [[Päikese aktiivsus]]e tsükleid võimalikult pika aja vältel. See viis ta puude aastarõngaste uurimiseni, kuna ta oletas, et need võivad anda [[kliimamuutus]]te kohta informatsiooni. Ta kogus tuhandeid puiduproove, millest koostas skelettjoonised ja dateeris nende abil vanu arheoloogilisi ehitisi <ref name="F9zwG" />. Douglass rajas maailma esimese aastarõngaste uurimise laboratooriumi [[Tucson]]is Arizonas (1937) ja asutas Aastarõngaste Seltsi 1934. Tema õpilane oli paljude ülivanade puude avastaja [[Edmund Schulman]]. Hiljem töötas Tucsonis dendroklimatoloog [[Harold C. Fritts]]. H.C. Frittsi panus dendrokronoloogiasse on väga suur: ta asutas 1974. aastal Tucsonis Rahvusvahelise Aastarõngaste Andmepanga (International Tree-Ring Data Bank, ITRDB) ja kirjutas põhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu <ref name="blwR2" />. Euroopa dendrokronoloogiat on tänapäeval kõige enam mõjutanud [[F. H. Schweingruber]].

Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu tüve või [[oks]]a [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. Aastarõngaste laius võib olenevalt puuliigist varieeruda, sõltudes ka kliimaoludest, [[mullastik]]ust jm teguritest. Aastarõngad tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref name="btkEN" /> <ref name="p1zFk" />.<br />

Pika ajalise ulatusega kronoloogiaid saab kasutada, dateerimaks ka väga vanu puitkonstruktsioone, kunstiteoseid, elamuid jne. Samuti on dendrokronoloogia oluline kasutusviis 14C meetodil ([[radiosüsiniku meetodradiosüsinikumeetod]]) mõõdetavate vanuste [[kalibreerimine]].

Dendrokronoloogiliste meetodite kasutamisel esineb ka probleeme. Puu aastarõngaid on keeruline uurida, kui puud on vigastanud ntnäiteks [[Sipelglased|sipelgad]], [[Ürasklased|üraskid]] või kui nad kasvavad näiteks mäe küljel. Viimasel juhul on rõngaste mõõtmisest saadav info moonutatud, kuna puu ei ole kasvanud maapinnaga horisontaalselt. Puitehitiste jm.ja muude konstruktsioonide vanuste määramisel pole teada, kui kaua puit seisis enne, kui seda ehitusel kasutati.

==Dendrokronoloogilise dateerimiseDateerimise täpsus ja usaldatavus==

Dendrokronoloogilise dateerimise täpsuse ja usaldatavuse määrab ristdateerimine. [[Ristdateerimine]] (''crossdating'') on dendrokronoloogia üks peamine [[meetod]] ja printsiip. Kasutatakse visuaalset, statistilist ja graafilist ristdateerimist. Statistiliseks ja graafiliseks ristdateerimiseks on olemas arvutiprogrammid, näiteks [[COFECHA]]. COFECHA aitab leida aastarõngaste vanuseid. Samuti aitab COFECHA diagnoosida ja hinnata dendrokronoloogiliste mõõtmiste [[täpsus]]t ning võimaldab oluliselt tõsta aastarõngaste mõõtmiste [[kvaliteet]]i. Tuleb rõhutada, et see programm panustab just dendrokronoloogiliste mõõtmiste täpsusele ja usaldatavusele.<ref name="v3wn6" />

== KasutamisvõimalusedKasutusvõimalused ==

Puude aastarõngaid on võimalik infoallikana kasutada paljude teadusalade juures,. Dendrokronoloogiast on välja kasvanud mitmeid harusid, kus dendrokronoloogiliste meetodite abiga uuritakse vastavaid aspekte:

* [[Dendroarheoloogiadendroarheoloogia]]: – puude aastarõngaste kasutamine arheoloogilise puidu dateerimiseks, puidu langetamisajalangetamise ningja kasutamise aja määramine. ;

* [[Dendroklimatoloogiadendroklimatoloogia]]: – aastarõngaste ridade kasutamine mineviku ja praeguse [[kliima]] uurimiseks ja rekonstrueerimiseks;

* [[Dendroökoloogiadendroökoloogia]]: – [[Maa]] [[Ökosüsteem|ökosüsteeme]] mõjutavate tegurite uurimine puude aastarõngaste abil;

* [[Dendrogeomorfoloogiadendrogeomorfoloogia]]: – maastikku kujundanud maapinna protsesside dateerimine puude [[Radiaalkasv|radiaalkasvu]] järgi ;

* [[Dendroglatsioloogiadendroglatsioloogia]]: – liustike praeguse ja mineviku [[dünaamika]] uurimine ja dateerimine puude aastarõngastes sisalduva informatsiooni, samuti uuritavate puude paiknemise järgi liustiku suhtes;

* [[Dendrohüdroloogiadendrohüdroloogia]]: – veetaseme muutuste uurimine ja dateerimine puude aastarõngaste järgi;

* [[Dendropürokronoloogiadendropürokronoloogia]]: – [[Tulekahju|põlengute]] uurimine praegusel ajal ja minevikus, dateerides tulearme puude aastarõngastes. ;

* [[Kunstiajalugukunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat– dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. Sel juhul saab mõõta aastarõngaste laiust maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref name="mBAWB" />. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.

===Muusikainstrumentide dendrokronoloogiline dateerimine===