Põldtsiitsitaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
18. rida:
 
== Levila ==
Põldtsiitsitaja on levinud Euraasias [[Hispaania]] põhjaosast, [[Prantsusmaa]]st ja [[Skandinaavia]]st kuni [[Mongoolia]]ni ja [[Afganistan]]ini. Ta on [[rändlind]]. Talvitub põhiosas Aafrikas.
 
== Välimus ==
Üldpikkus 15-1615–16,5 cm. Vanalinnud sarnased, mõlemal kollakas kurgualune ning kollakasroosa rind ja kõhualune. Emaslinnu ja noorlinnu pugualal ja pealael on tume triibustus.
Kutsehüüd on ''vii-üt'' ja ''jük''. Laul on varieeruv, mahedakõlaline ja tüüpiliselt kõlab kui ''trii-trii-trii trütrütrü''. Lauluperiood kestab saabumisest kuni juuli alguseni.
 
== Elupaik ==
Asustab kuiva kultuurmaastikku, milleskus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid. Eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. <ref> Väli, Ü. ''11 kaitsealust lindu - elupaigad ja nende kaitse. Hirundo Supplementum 8''. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2005 </ref>
 
== Pesitsemine ==
[[File: Emberiza hortulana MHNT.ZOO.2010.11.217 Neschers.jpg|thumb|Põldtsiitsitaja munad]]
Pesa ehitab emaslind. Pesa koosneb kõrtest ja peentest taimejuurtest, sisevooderdises on jõhve ja karvu. Kurnas 4-54–5 muna. Haub peamiselt emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud peamiselt putukate, kuid ka pugus eelnevalt pehmendatud seemnetega. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimetutena üle nädala vanustena. Põldtsiitsitaja pesitseb kaks korda suve jooksul. <ref name=''Eesti laululinnud''> Rootsmäe, L., Veroman, H. ''Eesti laululinnud''. Tallinn [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1974 </ref>
 
== Toitumine ==
36. rida:
== Arvukus Eestis ==
Põldtsiitsitaja on Eesti faunas suhteliselt uus tulija, teda on siin kohatud alates 19. sajandi lõpust. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1896. aastal [[Saaremaa]]l. 20. sajandi esimesel kümnendil leidus teda vaid läänesaartel ja mandri läänerannikul. <ref name="Birds of Estonia"> Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). ''Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers''. Estonian Academy Publishers, 1994 </ref>
1910-19201910–1920 asustas põldtsiitsitaja Harjumaa, ja tema levikupilt laienes iseäranis 1930-1950.–1950. aastatel. <ref> Kumari, E. ''Eesti NSV linnud''. [[Eesti riiklik kirjastus]], Tallinn 1954 </ref>
Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus tunduvalt kahanenud. 1990ndate aastate algul hinnati liigi pesitsusaegset arvukust 5000 - 10 000 paarile <ref name="Birds of Estonia"/>. Praegune hinnang on 300 - 600300–600 paari. <ref> ''[[Hirundo]]'' 1:2009 </ref>
 
Põldtsiitsitaja saabub meile aprilli lõpul-mai algul, lahkub augustis-septembris. Rändab üksikult või väikeste salkadena.
 
Põldtsiitsitaja on [[II kategooria kaitsealused liigid Eestis|Eestis II kaitsekategooria liik]].