Sponsor: erinevus redaktsioonide vahel

'''Sponsor''' ehk '''toetaja'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://keeleabi.eki.ee/artiklid/sponsor.html|Pealkiri=Sponsor|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref> on osapool, kes pakub rahalisi vahendeid, tooteid ja/või teenuseid, soodustamakset mõnesoodustada mingi ürituse või tegevuse läbiviimist või toetamakstoetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust. ValdavaltTavaliselt seisnebtähendab sponsolussponsorlus, et toetaja aitab oma tegevuse ja selle tulemustega otseselt mitte seotud teaduseteadus-, kultuuri- ja spordiüritustespordiüritusi läbiviimiseläbi abistamisesviia. Sponsorluse üheksüks põhilisekspõhiline eesmärgikseesmärk on kanda toetatava ettevõtmise, [[Organisatsioon|organisatsiooni]] või üksikisiku positiivne kuvand ja head emotsioonid üle sponsori [[Bränd|brändile]].<ref>{{Netiviide|Autor=Kristjan Seema|URL=http://www.bestmarketing.ee/uudised/2017/05/29/ekspert-soovitab-kuidas-leida-sponsoreid|Pealkiri=Kuidas leida sponsoreid?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>

[[Sponsorlus]] (inglise ''sponsorship'') on eraettevõtte ja kunstniku, kunstiprojekti või kultuuriasutuse vaheline ärisuhe, millest võidavad mõlemad osapooled. Ettevõtte eesmärgikseesmärk on parandada toodete või teenuste müüki, üldist mainet. Tavaliselt toimub spondeeriminespondeeritakse [[Reklaam|reklaami]] ostmise, toote- võija üritusturunduse või muude turundusvahenditega. Sponsorsummad on osa ettevõtte müügiedenduskuludest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Arts &​ Business|pealkiri=Arts &​ Business sponsorship manual|aasta=2001|koht=London|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Paljudel [[Ettevõte|ettevõtetel]], kes erinevaideri projekte ja ettevõtmisi sponsoreerivadsponsivad, on olemas kindel kava, [[sihtrühm]] ja [[valdkond]], mida ja kuidas nad toetavad. Oma [[ürituse]] sponsorlust planeerides ja sponsoreid valides soovitatakse seepärast endale selgeks teha järgnevad punktid<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Kuidas toimub ürituste sponsorlus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>:

Ürituse ja sponsori omavaheline kokkusobivus on üks võtmeküsimusi, kuna näiteks lasteüritusele alkoholitootjaei sobi sponsoriks valimine pole just parim ideealkoholitootja. Nii tuleks sponsorit otsides püüda mõista, mis tüüpi ettevõte saaks koostööst kõige enam kasu. <ref name=":0" />

MaailmTänapäeval on avanenudnii jakodu- võimekui pöördudaka vägavälismaal erinevatevõimalik eri fondide poole nii kodu- kui ka välismaalpöörduda, kuid alati oleks kasulik eelnevaltenne tutvuda potentsiaalsete [[Finantseerimisallikas|finantseerimisallikatega]]. Enamikul on väga kindel suunitlus ja nende eraldatav toetus on ühekordne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Reet Valgmaa|pealkiri=Kuidas küsida raha?|aasta=1996|koht=|kirjastus=|lehekülg=5}}</ref>

Läbi tulebTuleb mõelda, kes on sinu ürituse või ettevõtmise [[sihtrühm]]., Millistmillist kogemust sa soovid neilesoovitakse pakkuda ningja millised on sinu ürituse arenguvõimalused?. TulebVõiks leida [[Brändi|brändid]], kellel on ettevõtmisega sarnane sihtrühm, ja [[väärtused]] janing kelle igapäevane äritegevus seostub sinukorraldatava [[Üritus|üritusega]]. KoostadaEttevõtmise kohta tuleks koostada lühike ja lööv tutvustus oma ettevõtmisest, lisada kindlasti piltepiltide või videomaterjalivideotega. TegemaÜhele peaksbrändile konkreetsetuleks pakkumiseteha ühelekonkreetne brändilepakkumine, kus tuua väljaselguks, millised väärtused ja emotsioonid sellest ettevõtmisest brändile üle kanduksid, kuidas on seotud sihtrühmad, milline on seos brändi tegevusalaga, ning millised promotsiooni- ja müügivõimalused tekivad. MõtleMõelda võiks ka sellele, kas on ka võimalusi, kuidas bränd saaks ettevõtmise toetamise tulemuslikkust hinnata. Kui pakkumine on teele pannud, siis tuleks helistada kindlastivõib paari päeva pärast üle helistada. KuiKohtumisel ontuleks kutsutud kohtumisele, siis tulebhoolega kuulata hoolega,ning olemaolla paindlik ja avatud.<ref>{{Netiviide|Autor=Kristjan Seema|URL=http://www.bestmarketing.ee/uudised/2017/05/29/ekspert-soovitab-kuidas-leida-sponsoreid|Pealkiri=Kuidas leida sponsoreid?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>

Kui sponsorid on välja valitud ning olulised koostööpunktid edukalt kaardistatud, on vaja planeerida sponsorite poole pöördumine. MeelesSponsoritega tulebtuleks pidada, et sponsoritega kontakteerumine tuleb tehakontakteeruda võimalikult vara, kunasest ettevõtted kinnitavad oma [[Eelarve|eelarved]] erinevateleri aegadel. [[Ettevõte|Ettevõtted]] eraldavad kindla osakaalu vabu vahendeid igaks aastaks ning kui see raha on juba ära planeeritud, on raske huvipakkuvahuvipakkuvat projekti jaoks raha eraldadatoetada, isegi kui soov on suur. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Sponsorite poole pöördumine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>

[[Eesti]] tasandil toimib sponsoritega suhtlemisel eelkõige sirgjooneline ja professionaalne suhtlemisviis, mis ei võta palju aega ega ole liialtliiga ülevoolav. Kasulik on paludatutvusringkonnalt abi oma tutvusringkonnaltpaluda ja teha vajadusel lobitööd, et leida kontaktisik potentsiaalsest sponsorfirmast. Infomeilile kirjutamine ei too tihtipeale positiivsetsoovitavat tulemust ning otsekontakt on alati efektiivsem ja aegasäästvam. Olulisel kohal sponsorite kommunikatsiooni korraldamisel on sponsorite logode ja muude materjalide kasutamine, nende meelespidamine ning tänamine. Kogenud ürituse korraldaja praktikateeb onfotosid ka fotode tegemine üritusestettevõtmisest, sponsori [[Reklaam|reklaammaterjalidest]] ning toodetest, mida on ürituse käigus kasutatud. Lisaks on soovituslik teha/saata sponsoritele mõeldud lühike kokkuvõte üritusest. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://lauluvaljak.ee/blogi/kuidas-toimib-urituse-sponsorlus/|Pealkiri=Kommunikatsioon ja järeltegevused sponsoritega|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=21.11.2017}}</ref>

Kilpäla on jaotanud sponsorluse nelja kategooriasse<ref>{{Netiviide|Autor=Matti Kilpelä|URL=http://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:323392/FULLTEXT01.pdf|Pealkiri=Sponsoring local sports|Väljaanne=|Aeg=2010|Kasutatud=27.11.2017}}</ref> :

# [[otsene sponsorlus]];,

# [[varjatud sponsorlus]];,

# [[varjatud heategevus]]; ,

Otsese sponsorluse korral on [[koostöö]] sätestatud [[Leping|lepinguga]], milles on poolte õigused ja kohustused ning fikseeritud tegevused tagamaks tulemust. Varjatud sponsorluse korralsponsorluses ootab sponsor oma tegevusele positiivset mõju oma tegevusele, aga lepingus ei ole sponsoreeritavale fikseeritud nõudmisi sponsoreeritavale. Varjatud heategevuse korral on kokkulepitudkokku lepitud mõningad tegevused ja nõudmised, aga sponsor ei oota investeeringult otsest mõju oma tegevusele. OtseseOtseses heategevuse korralheategevuses ei oota ega nõu annetaja mingisuguseid vastuteeneid. Tänasel päevalTänapäeval on autori arvates sponsorlus ja [[heategevus]] muutumas rohkem otseseks tegevuseks ja väheneb varjatud sponsorluse osakaal. Sponsorlus võimaldabpakub osapooltele pakkuda mitmekülgseid võimalusi (platvorme), mis omakorda võimaldab suhelda ja luua kontakte erinevateeri osapooltega <ref>{{Raamatuviide|autor=Tony Meenaghan, Damien McLoughlin, Alan McCormack.|pealkiri=Measuring Sponsorship Performance|aasta=2013|koht=|kirjastus=|lehekülg=445}}</ref>. Ettevõtete ja organisatsioonide jaoks on sponsorlus hea võimalus luua uusi ärilisi kontakte, suurendadaparandada omamainet ja nähtavust [[Turg|turul]], parandada mainet ja suurendadaning avalikke suhteid.

Teatud valdkondadevaldkondi võija ürituste toetamise otsuse taga on mitmeid põhjendusi, samutiüritusi toetatakse erinevaid valdkondi erinevatelmitmel põhjustelpõhjusel. [[Sotsiaalvaldkond|Sotsiaalvaldkonnaga]] tegeledestegeldes püüab firma näidata end ühiskonnast hooliva ettevõttena, spordi toetamine on pigem äriline käik, kunasest seesellega annabsaab suurereklaami reklaamivõimaluseteha, [[Kultuur|kultuuri]] toetamine annab võimaluse tegeledategelda üritusturundusega. JärgnevaltJärgmisena on välja toodud motivatsioonitegureid <ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Kivilo, Kadi Herkül|pealkiri=Kuidas korraldada kultuuri?|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=33,34}}</ref>:

# Nii [[toetaja]] kui ka toetatav peavad jagama ühiseid väärtusi. [[Turuliider]] äris soovib toetada omas valdkonnas suurimat, rohelise mõtteviisi edendaja toetab keskkonnaprojekte.

# NiiSponsorlus sponsorlus kuija heategevuslik toetamine parandab firma üldist mainet. Kuna firmad on leidnud, et otseselt on väga raske mõõta, kui palju üks või teine toetus firmale tagasi toob, siis käsitletakse toetamist pikaajalise investeeringuna. Firma üldine maine ei ole oluline vaid väljapoole, vaid eelkõige on see tähtis töötajatele ningja olemasolevatele klientidele. Kunsti ja kultuuri tugevadtoetamine märgidon lisavadfirmadele headsamuti mainet ka firmale.kasulik, Seetõttumistõttu pole harvad juhtumid, kus firma pöördub ise koostööettepanekuga kultuuriorganisatsiooni poole. Koostööd soovitakse teha vaid tugevate organisatsioonide ning kvaliteetprojektidega. Ühekordsed üritused ja uustulnukad saavad harvem toetust harvem.

# Tänu toetustegevusele saab firma töötajaid motiveerida oma töötajaid. Ürituste korralduskomiteedes osalemine annab töötajatele häid võimalusi saada uusi kogemusi ning elamusi, mida igapäevatöö ei paku.

# Sponsorlus on firma avalike suhete ja turundusstrateegia osa. Kuna tarbijad püüavad massreklaami mitte märgata, siis on sponsorlus üks viis, kuidas teistest firmadest eristuda. KultuurisündmusedKultuurisündmuste onkaudu hea viissaab firma suurtele klientidele midagi pakkuda. SponsorlusSponsorlust annab suure kajastusekajastatakse [[Meedia|meedias]] ja see on pigem reklaami eriliik.

# Sponsorlus ja toetuse otsused sõltuvad tugevasti firmajuhtide isiklikest kontaktidest ningja huvialadest.

# Vahel on sponsorlus ja toetamine seotud mõne teise ärieesmärgi saavutamisega, toetused on seotud teistemuude kokkulepetega äris. Toetatud üritus võib olla heakshea kohakskoht, kus teiste otsustajatega kohtuda, ning firma saab näidata end heas valguses.

Kui võrrelda firmade toetuste motivatsioonitegureid Eestis ja välismaal, siis on sarnasused märgatavad (vt Tabeltabel 1). Ennekõike lähtutakse ettevõtte maine parandamisest või toodete läbimüügi suurendamisest. Samuti on oluliseltolulisel kohal firmajuhi isiklikud huvid ja kontaktid. Eestis ei räägita ettevõtte sotsiaalsest vastutusest või kogukondlikest suhetest, vaid rõhutatakse oma töötajate eest hoolitsemist ning firma ja toetatava organisatsiooni ühiseid väärtusi. 1996. aastal märkis 80% suurfirmadest, et tegelevad heategevuse ja sponsorlusega firma reklaamimise eesmärgil, samal ajal hindasid vastajad küllalt madalaks võimalust oma tooteid heategevuse abil tutvustada üsna madalaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Voldemar Kolga, Jüri Kruusvall|pealkiri=Eesti firmade heategevuslik potentsiaal|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, Avatud Eesti Fond|lehekülg=}}</ref>

|Firma maine parandamine.

|Toetatud valdkonnad on seotud firmade tegevuse või toodetega.

|Firma toodete ja brändi tutvustamine.

|Firma maine parandamine.

|Poliitiline motivatsioon – hea ärikeskkonna säilitamine.

|Toetamine on firma kommunikatsiooni ja turundusstrateegia osa.

|Firmajuhi isiklikud huvid ja eesmärgid.

|Firma töötajate motiveerimine, eneseväärikuse tõstmine.

|Sotsiaalne vastutus.

|Isiklikud kontaktid või juhtkonna huvid/hobid.

|Maksusoodustused.

|Spondeerimine ja toetamine on seotud ärieesmärgi saavutamisega.

<nowiki>*</nowiki>Kasutatud Ameerika Ühendriikide, Kanada, Iirimaa, Saksamaa, Rootsi, Hollandi, ja Argentina andmeid.

Üldine keskkond on viimastel aastatel Eestis paranenud. [[Riik]] on üht-teist teinud, et eraettevõtjad rohkem toetaksid, rohkem. Eraldieraldi on välja toodud avalikes huvides tegutsevate organisatsioonide maksusoodustusi. KõigeEesti enamüldine onmajandusolukord nimetatudmõjutab põhjusena Eesti üldistsponsorlust majandusolukordaenim. Riik on väike,ja eraettevõtted on väikesed ning neil ei ole vahendeid heategevusliku toetamise jaoks. EnamusEnamik firmasid reinvesteerivad kasumi ja kuna see tegevus on maksuvaba, siis ei stimuleeri ka toetama. Sama kehtib ka eraisikute kohta: inimestel ei ole veel tekkinud kapitali, mida heategevusse panustada. Ettevõtete juhid on märkinud, et ühiskond üldiselt ei väärtusta ei sponsorlust ega heategevust. Kritiseeritud on meediat, mis otsib vaid negatiivseid näiteid ja kajastab skandaale. Tarbijauuringud näitavad, et inimesed ei arvesta ostude tegemisel seda, kas tootjafirma on kunagi kedagi toetanud. Rõhutatud on koostöö vähesust toetuseToetuse saajate ja firmade vahel. Märgition vähe koostööd ning on märgitud, et kolmanda sektori organisatsioonid ei ole piisavalt tugevad ning eiega oska projekte piisavalt hästi juhtida. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anu Kivilo, Kadi Herkül|pealkiri=Kuidas korraldada kultuuri?|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=30,31}}</ref>

Üldiselt toetatakse organisatsioone otse, mitte läbi fondide, kuigi firmad on andnud oma abiaidanud ka erinevateleeri fondidelefonde. Firma saab otse toetades suuremat tähelepanu ja mõju mainele on tugevam. Fonde kui vahendajaid kasutatakse rohkem üksikisikute toetamisel.

On ka põhjused, miks koostööd ei teki või see võib ebaõnnestuda. Nimelt, hoolimataHoolimata rohketest koolitustest ei osata projekti paberile panna, ettepanekutega pöördutakse firmade poole liiga hilja, ei mõelda sellele, mida firma toetuse eest vastu saab. Ei arvestata ettevõtete suurust, seemis tähendab, et pöördutakse kas väikeste firmade poole liialt suurte taotlustega või suurettevõtete poole liialt väikeste ettevõtmistega. Tihti jäetakse toetajad täiesti tähelepanuta, kokkuleppeidkokkulepped ei kehti ning. Eestis puudub ka tava koostööd pärast ürituse lõppu analüüsida. Kõik väljatoodud puudused näitavad, et firmad ootavad enam koostöösuhet, mitte pelgalt raha andmist. Kõige kurvemaks tulemuseks on see, et toetuseToetuse saajad ei oska tihti toetuse eest tänada ning pooledpaljud [[Firmajuht|firmajuhid]] on öelnud, et nadei ootagi seda enam ei ootagi. <ref name=":1" />