Roger II: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Chapelle Palatine.jpg|pisi|[[Cappella Palatina]] Palermos, kõige imelisem Rogeri kirikutest, [[Normanni arhitektuur|normanni uksed]], [[Islami arhitektuur|saratseeni kaared]], [[Bütsantsi arhitektuur|Bütsantsi kuppel]] ja katus kaunistatud [[Araabia kiri|araabia kirjaga]].]]

Rogerist oli nüüd saanud üks suuremaid kuningaid Euroopas. Palermos kogus Roger enda ümber väljapaistvaid mehi erinevatelt aladelt, nagu kuulus araabia geograaf [[Muḩammad al-Idrīsī]] ja kreeka ajaloolane [[Nilus Doxopatrius]]. Kuningas tervitas õpetlasi, ja ta harjutas sallivust erinevate [[usund]]ite, [[rass]]ide ja keelte suhtes oma valdustes. Oma valduste haldamiseks värbas ta palju [[kreeklased|kreeklasi]] ja [[araablased|araablasi]], kes olid koolitatud tsentraliseeritud valitsemise pikaajaliste traditsioonidega. Teda teenisid mehed nii erinevatest rahvustest, kui inglane [[Thomas Brun]], ''Curia'' ''[[kaid]]'', ja laevastikus, algul Christodulos ja siis [[Giorgio (Antiokia)|Giorgio]], kellest ta tegi aastal 1132 ''ammiratus ammiratorumi'' või "emiiride emiiri", tegelikult esimese [[vesiir]]i. (Sellest tiitlist tekkis hiljem sõna [[admiral]]). Roger tegi Sitsiiliast juhtiva merevõimu [[Vahemeri|Vahemerel]].

Võimas laevastik ehitati mitme admirali, või "emiiri" poolt, kellest suurim oli Giorgio, varem [[Mahdia]] [[Muslim|moslemi]]vürsti teenistuses. Peamiselt tänu temale tehti [[Aafrika kuningriik|rida vallutusi Aafrika rannikul]] (1146–1153). [[Tripoli]] vallutati aastal 1146 ja [[Annaba|Bona]] aastal 1148. Need vallutused kaotati Rogeri järglase Guillaume'i valitsemisajal ja ei kujunenud kunagi kuningriigi lahutamatuks osaks.