Vikipeedia

Karl August Hindrey: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kopo25 (arutelu | kaastöö)
5500 muudatust
→‎Tegevus karikaturistina: Väljaannete loetelu
PResümee puudub
5. rida:
 
Ta sündis Abja mõisas Viljandimaal õllepruuli pojana. Alustas õpingutega paruni koduõpetaja juures. Õppis [[1883]]-[[1886]] [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium|Viljandi Poeglaste Elementaarkoo]]<nowiki/>lis [[Friedrich Kuhlbars]]<nowiki/>i käe all, [[1887]]-[[1889]] [[Liivimaa Maagümnaasium|Liivimaa maagümnaasium]]<nowiki/>is, [[1889]]-[[1891]] [[Pärnu Gümnaasium]]is ja 1891 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]].
Õppis aastatel [[1894]]–[[1904]] [[Peterburi]] Stieglitzi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist, [[München]]i ([[Anton Ažbe kunstikool]]) ja [[Pariis]]i Filippo Colarossi<ref name="Päewaleht">Päewaleht 14 august 1935 (lk 5) K. A. Hindrey - 60</ref> erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul [[1904]]–[[1928]] [[Postimees|Postimehe]] ja [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuses. Asutas pilkelehedpilkelehe [[Sädemed]], kus avaldas umbes 3000 karikatuuri,<ref name="Päewaleht"/> ja alates 1924. aastastaastal ajalehe [[Kratt (ajaleht)|Kratt]] ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Tema esimesed karikatuurid ilmusid 1901 [[Teataja Nalja Lisa]]s. Aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik.
 
 
 
[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (1922) ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige (1921-19251921–1925).
 
Aastatel 1917-1918 aastatel1917–1918 võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees<ref name="Päewaleht" />.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944)]] kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva [[Punaarmee]] eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda.<br />
 
Alates 1944. aasta oktoobrist varjas ta end [[Iru]] vanadekodus valenime Hans Kuuse<ref name=":0">Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)</ref> all. Kus[[Iru]] vanadekodus, kus ta armetutes oludes suri vähki<ref name=":0" />.
 
Maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistu]]<nowiki/>le.
24. rida ⟶ 25. rida:
* Piltidega Naljakalender (1904)
* [[Noor-Eesti (ajakiri)|Noor-Eesti]] I (1905)
* [[Sädemed]] (1905-19151905–1915)
* Aeg Kalender (1907)
* Elu (1908)
* [[Mulk (ajakiri)|Mulk]] (1908)
* Külaline (1910)
* [[Perekonnaleht]] (1910-19111910–1911)
* [[Postimees]] (1910-1910– 1913913)
 
==Tegevus kirjanikuna==
42. rida ⟶ 43. rida:
* "Piripilli Liisu"([[1906]])
* "Seene Mikk" ([[1906]])
* "Lõhkiläinud Kolumats" ([[1918]])
* "Nina-Jass ja Näpu-Mall" ([[1918]])
* "Loomade mäss" ([[1920]])
50. rida ⟶ 51. rida:
 
===Mälestustesarjad===
* "Minu elukroonika" (3 köidet; [[1929]]) -– [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis]
* "Murrang" ([[1930]]) -– [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis]
* "Ararauna" (1930)
* "Tõnissoni juures" ([[1931]]) -– [katab aastad 1904–1910]
* "Rowe rändab" (1933)
 
62. rida ⟶ 63. rida:
 
===Näidendid===
* Operett - "Kooparüütel" ([[1916]])
* "Raidaru kirikumõis" ([[1935]])
 
===Novellikogud===
* "Välkvalgus" ([[1932]]) -– [Riigivanema auhind]
* "Armastuskiri" ([[1933]]) -– [Riigivanema auhind]
* "Sigtuna häving" ([[1937]])
* "Südamed" ([[1938]]) -– [Vabariigi Presidendi auhind]
* "Hukatus Mälaril" ([[1939]])
* "Kogutud novellid", Stockholm, [[1962]]
78. rida ⟶ 79. rida:
===Romaanid===
* "Suremise eod" (1935)
* "Urmas ja Merike" ([[1935]]–[[1936]]) -– [Riigivanema auhind], (kordustrükk 1990)
* "Loojak" I–II ("Nõid" ja "Lembitu"; [[1938]]) -– [Vabariigi Presidendi auhind]
* "Sündmusteta suvi" ([[1937]])
* "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" ([[1939]])
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey"