Redaktsioon: 10. september 2018, kell 15:59 redigeeri 2a02:c7d:431:7900:a4d6:d305:e40d:b74 (arutelu) →‎Rajoonid Nõukogude Liidus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. september 2018, kell 16:02 redigeeri eemalda 193.40.110.5 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidus]] hakati rajoone moodustama 1923. aastal<ref name="EE"/>. [[Eesti NSV]]s moodustati esimesed rajoonid 1945. aastal [[Tallinn]]as, kui Tallinn jaotati 4 linnarajooniks<ref name="EE"/>. ~~Maarajoone~~Maarajoonid ~~hakati~~moodustati Eesti ~~NSVs moodustama~~NSV-s 1950. aastal~~<ref~~, ühtlasi kaotati maakonnad ja ~~name="EE"/>~~vallad. Algul oli Eesti NSVs 39 rajooni, ent 1953. aastal vähendati neid 30-le, 1957. aastal 15-le, 1960. aastal suurendati 24-le, 1962. aastal vähendati 14-le, 1964. aastast lisandus Kohtla-Järve rajoon ning viimseks rajoonide arvuks jäi 15.<ref name="EE"/>. Nõukogude Liidu ideoloogiakäsitluses lähenesid rajoonide moodustamisega nii parteiline kui ka nõukogude juhtimine külale, kolhoosidele, sovhoosidele ja traktorijaamadele, tugevnesid partei ja nõukogude võimu sidemed laiade maarahvahulkadega, paranes sotsialistliku ülesehitustöö juhtimine nii vabariiklike kui ka kohalike organite poolt.

Rajoon (NSVL): erinevus redaktsioonide vahel