Mõhu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
Ordu rajas Mõhu keskele tähtsa maantee jõeületuskohta teetõkkelinnuse, mis sai nimeks Oberpahlen (praegune [[Põltsamaa]]).
[[Liivi ordu]] võimu ajal moodustati endisele Mõhu alale umbes aastani [[1480]] eksisteerinud [[foogtkond]], mida kutsuti ka Põltsamaa foogtkonnaks. Foogtkonna keskuseks oli [[Põltsamaa ordulinnus]].
 
Mõhu rahvas oli möhhistlik ehk nad uskusid muude eesti vanajumalate asemel Möhhidit.
 
Muistse maakonna nimi võis säilida [[Mõhküla]] (''Mochkull'') ja Mõhkjõe (''Mecho fluvius'', [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] vanem nimetus) nimedes, millest ongi tänapäeval kasutatud nimekuju ''Mõhu'' tuletatud.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV, kommentaar 39, lk 128–129</ref><ref>[[Helmut Joonuks]]. Põltsamaa jõgi. Tallinn, 1971</ref><ref>[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 103</ref>