13. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

====Stensby leping====

[[7. juuni]]l [[1238]] sõlmiti Taanis [[Sjælland]]i saarel [[Taani]] kuninga [[Valdemar II]] ja [[Liivi ordu|Liivi ordumeistri]] [[Hermann Balke]] vahel [[Stensby leping]], mille eesmärk oli lõpetada [[1225]]. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija [[Mõõgavendade ordu]] vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks [[1227]] taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos [[Tallinn]]aga.

Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale Tallinna, [[Revala]], [[Harjumaa|Harju]] ja [[Virumaa|Viru]] koos [[Narva]]ga (umbes 12 000 km²). [[Järvamaa|Järva]] maakond jäi Liivi ordule, kuid Taani kuninga loata ei tohi ordu rajada sinna kindlustusi. Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest [[Tallinna piiskopkond]], mis allus [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]]ile.

 

 

[[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]] enamik [[Läänemaa]]st ja saartest ([[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]]).

 

Järgmist vallutajatevahelist tüli saadeti lahendama [[Rooma paavst]]i legaat [[Balduin Alnast]], kes tahtis Toompea paavstile allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Rooma paavsti legaati Balduin Alnast toetanud Taani vasallide vahel 1233. aastal, mille käigus Taani kuninga Toompea dominiiklaste kirikusse põgenenud vasallid tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. Pärast lahinguid põgenes Eestist ka Balduin Alnast.

Ristisõdijad tegid koostööd ka Vene vürstiriikidega. Pihkva vürst Mstsislav andis oma tütre piiskop Alberti vennale naiseks ja ühiste jõududega tehti mitu sõjakäiku eestlaste vastu.

 

 

Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja [[Vana-Liivimaa]]l sümbioos ilmalike ([[Liivi ordu]] ja Taanile kuulunud [[Eestimaa hertsogkond]]) ja otseste [[Rooma paavst]]ile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames.