Erinevus lehekülje "Ontoloogia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
 
{{See artikkel| räägib ontoloogiast kui filosoofia harust; filosoofilise loogika mõiste kohta vaata artiklit [[Ontoloogia (loogika)]]; ontoloogiast arvutiteaduses vaata artiklit [[Ontoloogia (informaatika)]]}}
 
'''Ontoloogia''' ehk '''olemisõpetus''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnadest ''on'' 'olev' ja ''[[logos]]'') on [[metafüüsika]] haru, mis tegeleb [[olev]]a ja [[olemine|olemise]] kui niisuguse ning olemisviisidega ([[entiteet]]ide ehk olevate põhitüüpidega). Sõna on tuletatud [[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''on'' 'olev'.
 
'''Ontoloogiaks''' nimetatakse sageli ka teatud esmaste või kindlaimaltkindlalt olemas olevate üksuste määratlemist mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogumit, ntnäiteks [[Sigmund Freud|Freud]]i ontoloogia põhiüksusteks võib pidada [[tung]]e ja [[teadvus]]t, [[Platon]]i ontoloogia omadeks jällegi [[idee]]sid.
 
Klassikalises filosoofias (sealhulgas) [[Christian Wolff]]i järgi on ontoloogia [[metafüüsika]] osa, nimelt üldmetafüüsika erinevalt erimetafüüsikast, mis tegeleb [[Jumal]]aga ([[loomulik teoloogia]]), [[hing]]ega (loomulik psühholoogia) ja [[universum]]i ehk maailmaga (loomulik kosmoloogia). Erimetafüüsika pretendeeris teatavate entiteetide-valdkondade uurimisele puhtalt [[mõistus]]e alusel ([[kogemus]]ele toetumata). Selle poolest erines loomulik teoloogia [[teoloogia]]st, mis tugineb [[ilmutus]]ele, sealhulgas [[Pühakiri|Pühakirjale]], ning loomulik [[kosmoloogia]] kogemusele toetuvast [[füüsika]]st. Erimetafüüsika uuris näiteks seda, [[maailma igavesus|kas maailmal on ajaline algus]] või [[hinge surematus|kas hing on surematu]]. Seevastu üldmetafüüsika tegeles olevaga üldiselt.