Rahvalaul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Rahvalaulu muusikaline [[meloodia]] on [[rahvaviis]].
[[Hugo Riemann]]i (1882) järgi on rahvalaul "laul, mis on sündinud rahva hulgas (st mille teksti ja muusika autor ei ole teada) või laul, mis on läinud üle rahva suhu või laul, mis on loodud 'rahvalikuna', see tähendab meloodia ja harmoonia poolest lihtsana (''„ein Lied, das im Volk entstanden ist (d. h. dessen Dichter und Komponist nicht mehr bekannt sind), oder eins, das in Volksmund übergegangen ist, oder endlich eins, das ‚volksmäßig‘, d. h. schlicht und leichtfaßlich in Melodie und Harmonie, komponiert ist“'').
Alfred Götze meelest on rahvalaul laul, mis "laulutraditsiooni aluskihti kuuluvana on kultuurrahva mälus kujunenud loomulikul teel nii pika aja jooksul, et keegi, kes seda laulab, ei oma mingit isiklikku õigust selle stiilile, sõnadele või meloodiale." (''„im Gesang der Unterschicht eines Kulturvolks in längerer gedächtnismäßiger Überlieferung und in seinem Stil derart eingebürgert ist oder war, dass, wer es singt, vom individuellen Anrecht eines Urhebers an Wort und Weise nichts empfindet.“'')
Tom Kannmacheri tänapäevane definitsioon kõlab: (''„Volkslieder sind im Gedächtnis der Mitglieder einer soziologischen Gruppe allgegenwärtige Medien, die den Strömungen von Tradition, Kulturepochen, Herrschaftsverhältnissen unterworfen sind und somit nie feste Formen annehmen, die man dokumentarisch oder materiell fassen könnte“.'')
==Vaata ka==
| |||