Erinevus lehekülje "Köppeni kliimaklassifikatsioon" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=september}}
'''Köppeni kliimaklassifikatsioon''' loodi [[20. sajand|20. sajandi]] algul [[Saksamaa|saksa]] [[klimatoloogia|klimatoloogi]] [[Wladimir Köppen]]i poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav [[kliima]]klassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga [[kliimatüüp]] on ära määratud kas [[sademete hulk|sademete hulga]] või [[õhutemperatuur]]i alusel. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline [[kood]]. Kõige üldisemalt jagatakse kõik kliimatüübid viie grupi vahel: A, B, C, D ja E.
'''Köppeni kliimaklassifikatsioon''' on kliimaklassifikatsioon, mille lõi [[20. sajand|20. sajandi]] algul [[Saksamaa|saksa]] [[klimatoloogia|klimatoloog]] [[Wladimir Köppen]].
 
'''Köppeni kliimaklassifikatsioon''' loodi [[20. sajand|20. sajandi]] algul [[Saksamaa|saksa]] [[klimatoloogia|klimatoloogi]] [[Wladimir Köppen]]i poolt. Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav [[kliima]]klassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga [[kliimatüüp]] on ära määratudmääratletud kas [[sademete hulk|sademete hulga]] või [[õhutemperatuur]]i aluseljärgi. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline [[kood]]. Kõige üldisemalt jagatakse kõikliigitatakse kliimatüübid viieviide grupi vahelgruppi: A, B, C, D javõi E.
 
== Viis kliimatüüpi ==
Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt [[mets]]adele ja [[rohumaa]]dele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses [[kõrgusvööndilisus]]ega.
 
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgnevatejärgmiste koodide aluselkoodidega:
*S – [[poolkõrb]], [[stepp]] (järgneb vaid kliimatüübile B)
*W – [[kõrb]] (järgneb vaid kliimatüübile B)
*m – [[mussoonkliima]] (lühike kuivaperiood)
 
EelpoolEespool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame alljärgnevadjärgmised kliimatüübid:
 
Eelpool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame alljärgnevad kliimatüübid:
*[[Af (kliimatüüp)|Af]] – troopilise [[vihmamets]]a kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm
*[[Am (kliimatüüp)|Am]] – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv [[Põud|põuaperiood]]
*[[Aw (kliimatüüp)|Aw]] – [[savann]]ikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
*[[BS (kliimatüüp)|BS]] – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete janing A-, C,- ningja D -grupi vahel
*[[BW (kliimatüüp)|BW]] – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm
*[[Cf (kliimatüüp)|Cf]] – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm
*[[Df (kliimatüüp)|Df]] – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole
*[[Dw (kliimatüüp)|Dw]] – "lumise metsa kliima" kuiva talvega
*[[ET (kliimatüüp)|ET]] – [[tundra]]kliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb vahemikku 0 °C ja +...10 °C vahele
*[[EF (kliimatüüp)|EF]] – [[külmakõrb]]e kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C
 
==Vaata ka==
*[[Alissovi kliimaklassifikatsioon]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
*[http://koeppen-geiger.vu-wien.ac.at/pics/kottek_et_al_2006.gif Maailma kliimakaart Köppeni järgi]
*[http://www.klimadiagramme.de/ Kliimadiagrammid]
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Klimatoloogia]]
109 125

muudatust