Redaktsioon: 26. juuli 2017, kell 06:35 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3537 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. september 2018, kell 10:32 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust vigane linkimine Uuem muudatus →
32. rida: Trükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20% võrra suurem. [[Trükitehnika]]s mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) [[tüpograafia\|tüpograafilise]] mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad [[~~:fr:~~Pierre-Simon ~~Fournier\|~~Fournier]] ja [[~~:fr:~~François-Ambroise ~~Didot\|~~Didot]] 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on [[tsiitsero]] (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm). Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele [[angloameerika]] tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast ''point''), mida nimetatakse ka DTP-punktiks ([[inglise keel\|ingl]] ''desktop point'', ka ''PostScript point''). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6% väiksem kui Didot’ punkt.

Trükikiri: erinevus redaktsioonide vahel