Audiosignaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Audiosignaal''' ehk helisignaal on [[elektrisignaal]], mis vastab helile keskkonna teatud kohas.
 
Inimese kuulmise omaduste järgi peab audiosignaal olema [helisagedus[Helisagedus|helisageduste]]te kuuldavasehk sagedusalasinimkõrvale kuuldavate sageduste alas, milleks üldjuhul loetaks kas 16 Hz kuni 16 kHz, või 20 Hz kuni 20 kHz.
 
Audiosignaali amplituudi ulatus (dünaamiline diapasoon) on kuni 120 dB. See tähendab, et kui inimese kuuldeläve[[Kuuldelävi|kuuldeläveöe]] tasevastav helittase võtta võrdlussuuruseks (0 dB tasemeks), siis tugevatele helidele vastavad signaalid võivad olla sellest miljon korda suuremad, tavalise kõne signaal aga umbes 1000 korda suurem (ehk umbes 60 dB).
 
Kui näiteks kuuldeläve tasemel oleva tugevusega heli annab signaali 1 uV, siis tavaline kõne annaks signaali tasemel umbes 1 mV ja väga tugev heli (120 dB) annaks signaali 1 V.
 
Audiosignaalide töötlemine kuulub [[elektroonika]], [[helitehnika]] ja [[IKT]] valdkonda.
24. rida:
Kolmandaks oluliseks audiosignaali iseloomustussuuruseks on signaalitraktis tekkivad audiosignaali [[Mittelineaarmoonutus|mittelineaarmoonutused]] ja nendega seotud intermodulatsioonmoonutused. Praktiliselt tajumatuks jäävad mittelineaarmoonutused suurusjärgus 0,1%. Suuremate moonutuste korral sõltub nende tajutavus suuresti helisignaali iseloomust, taasesitusel kasutatavast helitugevusest ja paljudest muudest asjaoludest.
 
Digitaliseeritud audiosignaali puhul võivad esile tulla veel digitaliseerimisega seotud nähtused ja kompresseeritud helisignaali puhul veel täiendavalt kompressioonist tulenevad nähtused (kokkukokkuvõtlikult nn. digitaalse heli probleemid).
 
==Vaata ka==