Audiosignaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida:
Kui kuuldeläve tasemel heli annab signaali 1 uV, siis tavaline kõne annaks signaali tasemel umbes 1 mV ja väga tugev heli (120 dB) annaks signaali 1 V.
 
Audiosignaalide töötlemine kuulub [[elektroonika]], [[helitehnika]] ja [[IKT]] valdkonda.
 
Audiosignaalide sagedusriba laiused ja signaal-müra suhted eri helikandjate ja salvestusseadmete puhul (näiteid):
20. rida:
*kvaliteetne elektroakustiline agregaat – 30 Hz kuni 20 kHz.
 
Täiendavate mürasummutusvahenditega saab teatud juhtudel (näiteks [[Magnetofon|magnetofonide]] puhul) signaal-müra suhet parandada 10...20 dB võrra, või isegi enam.
 
Kolmandaks oluliseks audiosignaali iseloomustussuuruseks on signaalitraktis tekkivad audiosignaali [[Mittelineaarmoonutus|mittelineaarmoonutused]] ja nendega seotud intermodulatsioonmoonutused. Praktiliselt tajumatuks jäävad mittelineaarmoonutused suurusjärgus 0,1%. Suuremate moonutuste korral sõltub nende tajutavus suuresti helisignaali iseloomust, taasesitusel kasutatavast helitugevusest ja paljudest muudest asjaoludest.
Kolmandaks oluliseks audiosignaali iseloomustussuuruseks on signaali mittelineaarmoonutused.
 
Digitaliseeritud audiosignaali puhul võivad esile tulla veel digitaliseerimisega seotud nähtused ja kompresseeritud helisignaali puhul veel täiendavalt kompressioonist tulenevad nähtused (kokku nn. digitaalse heli probleemid).
 
==Vaata ka==