Erinevus lehekülje "Kihlus" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
'''Kihlus''' on üldtuntud eellepingeelkokkulepe abielu sõlmimise kohta.
 
Euroopas sai kihlus keskajal kiriku abielutseremoniaali kohustuslikuks osaks. <ref name="2pulm" />.
 
== Eestis ==
 
Varasemalt piirdus kihlus [[kihlad]]e vahetusega [[kosjad]]e ajal. Kiriku survel sai kihlusest [[18. sajand| 18.]] ja [[19. sajand]]il kosjadele järgnev ülesandmine kirikuõpetaja juures (nn. lugemas käimine) ja sellega seotud pruutpaari eksam lugemises ja usuõpetuse tundmises. Harilikult toimus see laupäeval.<ref name="3pulm" />. Kihluse kingid [[pastor]]ile olid sukad ja sukapaelad, [[köster|köstrile]] kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas). <ref name="4pulm" />.
 
Kihluseks või kihluspeoks nimetati ka õhtul järgnevat koosviibimist [[mõrsja]] kodus. Kihlusel osales kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: [[isamees]] naisega ja [[kaasanaine]] mehega, kihluse joogid muretses [[peiu]]. Mõnikord toimus see ka pühapäeva õhtul peale esimest mahakuulutamist. Kihluspeol vahetati kingitusi(kihlasid). <ref name="2pulm" />. Kihlust tähistati kas tagasihoidlikult või suurejooneliselt, määravaks said võimalused, tavad jäid tagaplaanile. 19. sajandi lõpuks olid kosjad ja kihlus kokku sulanud ühiseks kihlapeoks .<ref name="5pulm" />.
 
[[Saaremaa]]l oli kihlus ka tasakaalustuseks nn. ühe otsaga pulmadele, kus pulmapidu toimus ainult peiu kodus.