Lemsalu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Oliņi
66. rida:
Juba muinasajal läks siitkaudu tähtis tee liivlaste Toreidast ([[Turaida]]) Ruhja kaudu sakalaste [[Viljandi]]sse. Mööda Svetupet sai Läänemerele.
 
[[1223]] ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref name="dKNnD" /> Lemsallu [[liivlased|liivlaste]] endise põlenud puitlinnuse asemele [[peapiiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]]i käsul [[linnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Oliņi|Augstroze]], [[Mujāni]], [[Vainsalu]], [[Rozbeķi]], Suur- ja [[Väike-Roopa]]), kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[MetsepoleMetsepoole maakond|Metsepole maakonna]] keskuseks.
 
[[1318]] mainitakse esmakordselt ürikuliselt linnust<ref name="44yfP" />, kui ordu väed selle vallutasid. Peatselt pidi [[Liivi ordu]] peapiiskopile linnuse siiski tagastama.