|
Muusikaajaloolased on visualiseerinud muusikaajaloo nähtusi oma vastandlikuses ja vaheldumises kahel graafilisel viisil: laineline, looklev, siinuse taoline joon (aeg kulgeb horisontaalsuunas) ja spiraal (aeg kulgeb vertikaalsuunas)
===Vana ja uue mõtteviisi vastandumine varasematel sajanditel===
{| class="wikitable"
Keskajal 7. sajandi algul:
|-
* Gregoriuse laulu reform (lihtsustamine)
!Ajastu
* varasem orientaalselt kaunistatum psalmide ja rahvamuusika stiil
!Vana säilitamine
* Gregoriuse koraal jääb edaspidigi vana stiili sümbolina meloodilise elemendina (lad. k. cantus firmus, fikseeritud laul) osa uuemast muusikast, moodustades arenevale mitmehäälsusele baasi (nt organumi, motettide, missade alumise häälena) ▼!Uue loomine
!Selgitus
|-
Keskaja ja renessanssi üleminekuperioodil 13./14. sajandil:
▲*||Keskaeg, 7. sajandi algus|| varasem orientaalselt kaunistatum psalmide ja rahvamuusika stiil || Gregooriuse koraal || Gregoriuse koraal jääb edaspidigi vana stiili sümbolina meloodilise elemendina (lad. k. cantus firmus, fikseeritud laul) osa uuemast muusikast, moodustades arenevale mitmehäälsusele baasi (nt organumi, motettide, missade alumise häälena)
*ars antiqua e vana kunst
*ars nova e uus kunst
|-
Renessanssi ajastul 15./16. sajandil:
||Keskaja ja renessanssi üleminekuperiood, 13.-14. sajand|| ars antiqua e vana kunst || ars nova e uus kunst ||
* reformatsioon
* vastureformatsioon
* eelmiste sajandite žanrid (nt motett) ja kompositsioonitehnika (nt isorütmika, cantus firmus tehnika) jäävad edaspidigi vana stiili sümbolina kasutusse ▼
Baroki ajastul 17./18. sajandil:
*vana kirjaviis: stile antico e vana stiil (prima pratica) e esimene komponeerimisviis
*uus kirjaviis: stile moderno e modernne stiil (seconda pratica) e teine komponeerimisviis ▼
|-
Romantismi ajastul 19. sajandil:
▲*||Renessansiajastu, 15.-16. sajandil || vastureformatsioon || reformatsioon || eelmiste sajandite žanrid (nt motett) ja kompositsioonitehnika (nt isorütmika, cantus firmus tehnika) jäävad edaspidigi vana stiili sümbolina kasutusse
*originaalsusnõue saab alguse (tulevik)
*biidermeieri restauratiivsed tendentsid
*uued žanrid, nt programmmuusika (sümfooniline poeem), sõnadeta laul, lihtne väikevorm (nt valss) areneb suurvormiks jne ▼*vana muusika taasavastamine ja taaselustamine (minevik)
Muutused ooperižanris
|-
Hoolimata asjaolust, et ooperit on peetud üsnagi konservatiivseks žanriks ja see toimub konkreetsete reeglite järgi igal sajandil (muusika, teksti, lavastuse, näitlemise, lavalise liikumise ja koreograafia koosmõju põhimõtted on püsivad) on ka ooperi žanris toimunud alates selle ilmnemisest 1600 läbi sajandite pidev uuenemine, sh ka vastandumised: 18. sajandil tõsine ja koomiline ooper, vana numbriooper vs uus läbikomponeeritud ooper, lisandub laulumäng (Singspiel) ja ballettooper; 19. sajandil lisanduvad Wagneri tervikkunstiteos (Gesamtkunstwerk) ja kergem operett; 20./21. sajandil mono-ooper, multimeediumiooper; lahterdamatud multimediumipõhised ja interaktiivsed sünteesteosed ...
▲*||Barokiajastu, 17.-18. sajandil|| vana kirjaviis: stile antico e vana stiil (prima pratica) e esimene komponeerimisviis || uus kirjaviis: stile moderno e modernne stiil (seconda pratica) e teine komponeerimisviis ||
|-
Samuti vahetuvad läbi sajandite libretto ehk lugude süžeed: Vana Testament, Uus Testament, müüdid, argielu süžeed, muinasjutt, kirjandusooper ...
▲*|| Romantismi ajastul 19. sajandil || biidermeieri restauratiivsed tendentsid, vana muusika taasavastamine ja taaselustamine (minevik) ||originaalsusnõue saab alguse (tulevik), uued žanrid, nt programmmuusika (sümfooniline poeem), sõnadeta laul, lihtne väikevorm (nt valss) areneb suurvormiks jne ||
|-
|| || || ||
|}
{{brClear}}
==20. sajandi kompositsioonimeetodid==
| 