Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Aegade jooksul on heliplaadi või selle salvestuskihi materjalina kasutatud ka pehmemaid metalle või magnetilisi materjale.
 
Enam levinudEnamlevinud [[helisalvestus]]<nowiki/>meetodidmeetod on olnud mehaaniline salvestusviis, kuigi vähesel määral on kasutatud ka magnetilist salvestust (diktofonides). Uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud on optiline või magnetoptiline salvestusviis.{{lisa viide}}
 
Uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud heliplaat on digitaalne andmekandja kas mehaanilise, optilise või magnetoptilise salvestusviisiga.{{lisa viide}}
Esimesed eestikeelsed heliplaadid Eestis salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
 
 
 
Esimesed eestikeelsed heliplaadid Eestis salvestati 1906. aastal hotellis "Kommerts" Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[Eesti Rahvusmeeskoor|RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
 
== Mehaaniline salvestusviis ==
 
Mehaanilise helisalvestuse leiutajaks peetakse [[Thomas Alva Edison]]<nowiki/>i, kes patenteeris [[fonograaf]]<nowiki/>i 1877. aastal. [[Emile Berliner]] leiutas külgsuunalise salvestuse (1887) ja võttis trumli asemel kasutusele pöörleva plaadi (1895). Külgsuunalist salvestust optilisel-mehhaanilisel kujulAlgselt oli varem kasutatud helisignaalideselles uurimisekasutusel japerpendikulaarne analüüsiehk jaokssügavussalvestus.
 
[[Emile Berliner]] võttis 1887. aastal kasutusel külgsuunalise salvestuse, mida oli optilisel-mehhaanilisel kujul varem kasutatud helisignaalide uurimise ja analüüsi jaoks. Ta võttis trumlile tõmmatava vahatatud pehmel materjalil kandja (muhvi või suka) asemel kasutusele pöörleva plaadi (1895).
 
 
=== Salvestamine ===
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadi originaalile selle pinda lõigatud spiraalselt ühtlase kiirusega (sammuga) keskkoha poole koonduva heli poolt moduleeritud vaona – mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle vao kõrvalekalle etteantudsalvestusseadmega ette antud keskjoonest väljendab heli hetkväärtust vastaval ajahetkel, ehk siis vao lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu ajas, see tähendab heli hetkväärtuse ehk [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Kuigi alguses kasutati analoogiliset fonograafile ka sügavuti salvestamist, sai laiema leviku külgsuunaline salvestus, mille puhul piirangud amplituudile olid väiksemad ja mehhaanilise taasesituse korral oli taasesitatav heli seetõttu tugevam ja ka moonutustevabam.
 
KõrgemalKülgsuunalisel salvestamisel tekib kõrgemal heli sagedusel tekib heliplaadil vao tihedam ehk lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] looklemine kui see oleks madalamal sagedusel, sõltumata heli tugevusest ehk vao looklemise amplituudist. Suuremale helitugevusele vastab suurem looklemise amplituud (hälve keskjoonest) kui nõrgemale helitugevusele (sõltumata heli sagedusest). SeeLooklemiste maksimaalne amplituud on piiratud naabervagude vahelise kaugusega.
 
Vao kõrvalekalde kiirus (vao kalle mõeldava telje suhtes) on seda suurem, mida kõrgem on salvestatava perioodilise signaali sagedus ja mida suurem on selle amplituud. Liiga järskude võngete vältimiseks, mida nõel taasesitamisel ei saaks enam järgida, on kehtestatud sagedusest sõltuv maksimaalse signaali norm ehk teisiti esitatult helivao maksimaalse kõrvalekalde kiiruse (võnkekiiruse) ehk kalde norm.
 
Sama sagedusega ja sama amplituudiga heli salvestamisel sõltub vao maksimaalne kalle salvestatava vao raadiusest (vao kaugusest plaadi tsentrist) ja plaadi pöörlemise kiirusest. Kuna vao raadius muutub suuremate plaatide puhul plaadi välisservast keskkoha poole peaaegu kolm korda, muutub ka heliraja maksimaalne kalle sama sageduse ja amplituudiga signaali korral kolm korda.
 
Alates elektromehhaanilise salvestusviisi kasutuselevõtmisest 1920ndatel aastatel kasutatakse salvestamise juures helisignaali sageduslikku korrigeerimist ehk eelmoonutust (''pre-emphasis''). Alates 1954. aastast kasutatakse üldtunnustatud standardset eelmoonutust (nn. ''RIAA equalization''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/RIAA_equalization|Pealkiri=RIAA equalization|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>). Lihtsustatult võib öelda, et see ahel tekitab sageduskarakteristiku esimest järku tõusu alates sagedusest 2,1 kHz ja esimest järku languse allpoole sagedusest 500 Hz kuni sageduseni 50 Hz, mis ülekandefunktioonina esitatult oleks kirjeldatav esimest järku nullkohtadega sagedustel 50 Hz ja 2,1 kHz ning poolustega kohtadel 500 Hz ja 21 kHz. Kuigi selline korrigeerimine tekitab probleeme helivao kalde (võnkekiiruse) osas, annab see fonogrammi taasesitamisel olulise võidu mürataseme osas.
 
Seetõttu vähendatakse lubatavat maksimaalset salvestusnivood alates sagedusest 2&nbsp;kHz pöördvõrdeliselt sageduse kasvuga. Teadaolevalt selle piirangu sõltuvust salvestusraja raadiusest salvestuse juures ei kasutata, kuigi raadiuse muutudes ligi kolm korda oleks see üsna loogiline. Arvestades sellise salvestusel kasutatava korrektsiooni olemasolu, mis suurendab signaali amplituudi kõrgemate sageduste osas, tekitab see piirang probleeme. Salvestamisel tekkida võivate signaalitehniliste probleemide lahendamiseks kasutatakse nii tehnilisi võtteid (helisignaali spektri või võnkekiiruse indikatsiooni ja/või analüüsi kasutamine) kui ka režiilisi võtteid (suure kõrgemate sagedustega komponentide sisaldusega fonogrammi osade paigutamine plaadi alguse poole, kõrge sagedusega komponentide nõrgendamine, jms.).
 
=== Heliplaatide reprodutseerimine ===
Heliplaadi originaalist tehakse küllaltki keerukate tehnoloogiliste võtete abil heliplaadi matriits, mille abil pressitakse sobivast plaadimaterjalist vajalik hulk heliplaate. Väga suurte tiraažide korral tehakse mitu matriitsi, sest matriitsid plaatide tootmise käigus kuluvad.
 
Heliplaadid varustatakse nendele salvestatud fonogrammi kirjeldavate etikettidega, erinevatega kummagi plaadipoole jaoks, ning paigutatakse sovivaltsobivalt kujundatud plaadiümbristesse või karpidesse (nn. plaadialbumitena).
 
=== Taasesitamine ===
 
Korrektsiooniahela viimasel poolusel (sagedusga 2,1 kHz) on oluline osa taasesituse mürataseme vähendamisel. Hinnanguliselt nõrgestab see plaadi omamüra umbes 5 korda ehk 14 dB, viies helisalvestuse taasesituse [[Dünaamiline diapasoon|dünaamilise diapasooni]] peaaegu kuni 60 detsibellini ŝellakplaatide korral ja kuni 80 detsibellini vinüülplaatide korral (arvestamata plaadimängija poolt tekitatavaid mürasid ja häireid).
 
Lõpliku suurusega ümardusraadiusega nõela abil taasesitamisel tekkivate mittelineaarmoonutuste vähendamiseks on välja töötatud ka spetsiaalseid mittelieneaarmoonutuste korrektoreid. Nende kasutamine praktikas oli aga väga piiratud, sest need moonutused on suured vaid kõrgematel helisagedustel, nii et moonutustest tekkivad kõrgemad harmoonikud jäävad suures osas inimese kuuldealast välja.
 
=== Monofooniline ja stereofooniline heliplaat ===
Võnkumiste maksimaalsele amplituudi väiksusele vaatamata on vinüülplaadi müratase väga madal. Lairibamõõtmiste järgi peab see olema alla -50&nbsp;dB<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart|pealkiri=Akustika ja helitehnika|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>, aga tänu salvestusel kasutatavale eelmoonutusele ja mõningatele inimkõrva omadustele<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart|pealkiri=Akustika ja helitehnika|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref> vastab vinüülplaadi salvestuse müratase umbes 80&nbsp;detsibellisele signaal-müra suhtele. Erinevalt šellakplaadist on materjali struktuuriomadustest lähtuva müra osa plaadi kogumüras väga väike. Seda selgemini on aga kuuldavad igasuguste plaadile tekitatud kahjustuste (kriimustuste) tekitatud raginad ja plaadile kogunenud tolmust põhjustatav müra. Viimasest pole šellakplaatide puhul peaaegu üldse põhjust rääkida.
 
Vinüülplaatide puhul kasutatava standardse nõela teraviku oluliselt väiksema ümardusraadiuse tõttu (18&nbsp;μm) ei&nbsp;peaks taasesitava heli sagedusala kitsenemine ülaltpoolt plaadi keskkoha läheduses olema inimkõrva jaoks praktiliselt märgatav, seda vaatamata väikeste pöörlemiskiiruste kasutamisele vinüülplaatide puhul. Siiski vähendatakse lubatavat maksimaalset salvestusnivood alates sagedusest 2&nbsp;kHz pöördvõrdeliselt sageduse kasvuga. Arvestades sellise salvestusel kasutatava korrektsiooni olemasolu, mis suurendab signaali amplituudi kõrgemate sageduste osas, tekitab see piirang probleeme. Teadaolevalt selle piirangu sõltuvust salvestusraja raadiusest salvestuse juures ei kasutata, kuigi raadiuse muutudes ligi kolm korda oleks see üsna loogiline.
 
=== Painduv heliplaat ehk elastik ===
2820

muudatust