Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus |
PResümee puudub |
||
13. rida:
=== Salvestamine ===
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadi originaalile selle pinda lõigatud spiraalselt ühtlase kiirusega (sammuga) keskkoha poole koonduva heli poolt moduleeritud vaona – mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle vao kõrvalekalle etteantud keskjoonest väljendab heli hetkväärtust vastaval ajahetkel, ehk siis vao lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu ajas, see tähendab heli hetkväärtuse ehk [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]].
26. rida ⟶ 25. rida:
=== Heliplaatide reprodutseerimine ===
Heliplaadi originaalist tehakse küllaltki keerukate tehnoloogiliste võtete abil heliplaadi matriits, mille abil pressitakse sobivast
Heliplaadid varustatakse nendele salvestatud fonogrammi kirjeldavate etikettidega, erinevatega kummagi plaadipoole jaoks, ning paigutatakse sovivalt kujundatud plaadiümbristesse.
=== Taasesitamine ===
Heliplaadile salvestatud mehaanilise fonogrammi taasesitamiseks kasutatakse heliplaadi mängimise seadet ehk [[Grammofon|grammofoni]]. Heliplaat pannakse selles plaadiajuri poolt ühtlase kiirusega pöörlema normitud nimipöörlemiskiirusel.
Helisignaali taasesitamiseks helina kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis muundab spiraalse helivao kujus oleva helisignaali kas otse kuuldavaks heliks või elektriliseks helisignaaliks. Otse heliks muundamine oli kasutusel varastes grammofonides kuni II MS eelse ajani.
Taasesitamisel tuleb kasutada sageduskorrektsiooni, mis peab kõrvaldama (''de-emphasize'') salvestuse juures kasutatud eelmoonutuse. Seda tehakse eelmoonutusahela suhtes pöördkarakteristikut omava korrektsiooniahela abil, mille sageduskarakteristikul on samad iseloomulikud sagedused, kuid nullkohad ja poolused on eelmoonutusahelaga võrreldes omavahel vahetatud.
Korrektsiooniahela viimasel poolusel (sagedusga 2,1 kHz) on oluline osa taasesituse mürataseme vähendamisel. Hinnanguliselt
=== Monofooniline ja stereofooniline heliplaat ===
59. rida ⟶ 60. rida:
=== Vinüülplaat ===
Pöörlemiskiirusega 33 1/3 ja 45 pööret minutis pöörlevad nn. [[kauamängivad plaadid]], nende hulgas kõik kahekanaliselt salvestatud stereofoonilised plaadid on valmistatud polüvinüülkloriidist (ehk vinüülist), vinüliidist või muust sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmetega salvestusvagu ja vastavalt on suurendatud ka salvestusvagude paiknemise tihedust (vähendatud spiraali sammu). Seetõttu neid hakati nimetama ka mikrokiriplaatideks, aga enam on nad tuntud kui [[Kauamängiv plaat|kauamängivad plaadid]], sest vagude tihedama paigutuse ja plaadi aeglasema pöörlemise tõttu mahutavad nad sama mõõdu juures mitu korda pikema helisalvestuse.
Mikrokiriplaadi vagu on umbes 45 μm laiune<ref>{{Raamatuviide|autor=Heino Pedusaar|pealkiri=Helitehnika kodus|aasta=1982|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>. Vao võnkumise maksimaalseks amplituudiks (kõrvalekaldeks vao
Võnkumiste maksimaalsele amplituudi väiksusele vaatamata on vinüülplaadi müratase väga madal. Lairibamõõtmiste järgi peab see olema alla -50 dB<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart|pealkiri=Akustika ja helitehnika|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>, aga tänu salvestusel kasutatavale eelmoonutusele ja mõningatele inimkõrva omadustele<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart|pealkiri=Akustika ja helitehnika|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref> vastab vinüülplaadi salvestuse müratase umbes 80 detsibellisele signaal-müra suhtele. Erinevalt šellakplaadist on materjali struktuuriomadustest lähtuva müra osa plaadi kogumüras väga väike. Seda selgemini on aga kuuldavad igasuguste plaadile tekitatud kahjustuste (kriimustuste) tekitatud raginad ja plaadile kogunenud tolmust põhjustatav müra. Viimasest pole šellakplaatide puhul peaaegu üldse põhjust rääkida.
68. rida ⟶ 69. rida:
=== Painduv heliplaat ehk elastik ===
Painduvat heliplaati ehk [[Elastne|elastik]]<nowiki/>ut ("lastikut") kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada. Kahjuks kuluvad need plaadid väga kiiresti, andes hea helikvaliteedi vaid mõne esimese mängimiskorra jooksul.
== Vaata ka ==
* [[Grammofoniplaat]], [[hologramm]]
|