Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Heliplaadi originaalist tehakse küllaltki keerukate tehnoloogiliste võtete abil heliplaadi matriits, mille abil pressitakse sobivast materjalistplaadimaterjalist vajalik hulk heliplaate. Väga suurte tiraazhidetiraažide korral tehakse mitu matriitsi, sest matriitsmatriitsid plaatide tootmise käigus kulubkuluvad.

Helisignaali taasesitamiseks helina kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis muundab spiraalse helivao kujus oleva helisignaali kas otse kuuldavaks heliks või elektriliseks helisignaaliks. Otse heliks muundamine oli kasutusel varastes grammofonides kuni II MS eelse ajani.

Korrektsiooniahela viimasel poolusel (sagedusga 2,1 kHz) on oluline osa taasesituse mürataseme vähendamisel. Hinnanguliselt vähendabnõrgestab see plaadi omamüra tasetumbes 5 korda ehk 14 dB, viies helisalvestuse taasesituse [[Dünaamiline diapasoon|dünaamilise diapasooni]] peaaegu kuni 60 detsibellini shellakplaatideŝellakplaatide korral ja kuni 80 detsibellini vinüülplaatide korral (arvestamata plaadimängija poolt tekitatavaid mürasid ja häireid).

Pöörlemiskiirusega 33 1/3 ja 45 pööret minutis pöörlevad nn. [[kauamängivad plaadid]], nende hulgas kõik kahekanaliselt salvestatud stereofoonilised plaadid on valmistatud polüvinüülkloriidist (ehk vinüülist), vinüliidist või muust sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmetega salvestusvagu ja vastavalt on suurendatud ka salvestusvagude paiknemise tihedust (vähendatud spiraali sammu). Seetõttu neid hakati nimetama ka mikrokiriplaatideks, aga enam on nad tuntud kui [[Kauamängiv plaat|kauamängivad plaadid]], sest vagude tihedama paigutuse ja plaadi aeglasema pöörlemise tõttu mahutavad nad sama mõõdu juures mitu korda pikema helisalvestuse.

Mikrokiriplaadi vagu on umbes 45&nbsp;μm laiune<ref>{{Raamatuviide|autor=Heino Pedusaar|pealkiri=Helitehnika kodus|aasta=1982|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>. Vao võnkumise maksimaalseks amplituudiks (kõrvalekaldeks vao keskjoonestmõeldavast telgjoonest) on horisontaalsuunas 20&nbsp;μm, vertikaalsuunas kaks korda väiksem. Seega mahub plaadile keskmiselt 8...12 vagu millimeetrile. See annab plaadi 25&nbsp;cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30&nbsp;cm läbimõõdu puhul kuni 22 minutit, aga fonogrammile amplituudi piirangute rakendamise ja vastavalt vagude vahekauguse vähendamise korral isegi üle 30 minuti. Selliste astla ja vao mõõtmete puhul (astla teraviku ümardusraadius on 18&nbsp;μm) ja plaadi materjali väikese kõvaduse tõttu on heli taasesitamine ilma plaati kahjustamata võimalik vaid astla väga väikese survejõu juures. Helipea konstruktsioonist olenevalt on see tüüpiliselt vahemikus 70...5&nbsp;mN (see on 7...0,5 grammi). Nende plaatide taasesitamine on praktiliselt võimalik ainult elektrilise helipea vahendusel.