Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 3432 baiti ,  3 aasta eest
P
Tühistati kasutaja Gvozdet (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Shmurak.
(Ümbersuunamine lehele Ruthenia)
Märgis: Uus ümbersuunamine
P (Tühistati kasutaja Gvozdet (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Shmurak.)
Märgised: Ümbersuunamine eemaldatud Tühistamine
#suuna [[{{liita|Ruthenia]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
{{See artikkel| räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis [[Kiievi-Vene]] ja [[Vana-Vene]]; paadi kohta vaata artiklit [[Vene (paat)]]}}
'''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'', [[vanapõhja keel]]es ''Garðaríki'') on [[9. sajand]]i lõpus kujunenud [[idaslaavlased|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimi. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed.
 
Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.
 
Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on [[Moskva]], on [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]]. Seda vahet teevad ka [[venelased]] ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия.
 
Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimu [[venetid|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]].
 
Vene ladinakeelse nime [[Ruteenia]] päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides.
 
[[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedulased]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]].
 
Kiiev oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimi [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks.
 
Ruś on [[poola keel|poolakeelne]] nimetus, mis märgib [[Lublini unioon]]i järgselt [[Rzeczpospolita]]s Poola Krooni maade hulka, st Poola kuningriigile kuulunud [[idaslaavlased|idaslaavi]] alasid. Praegu kuulub enamus neist aladest [[Ukraina]] koosseisu.
 
Hõlmas [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia]], [[Ruśi vojevoodkond|Ruśi]], [[Belzi vojevoodkond|Belzi]], [[Volõõnia vojevoodkond|Volõõnia]], [[Podilski vojevoodkond|Podilski]], [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi]], [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]] ja [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigivi vojevoodkonna]].
 
Teatud juhtudel vastab poola ''Ruś''<nowiki>'ile</nowiki> eesti keeles "Vene". Näiteks on ''Ruś Biała'' "Valge-Vene" ja ''Ruś Czarna'' "Must-Vene".
 
[[Tartu]]s sündinud keemik [[Carl Claus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.
 
[[Kategooria:Venemaa keskaeg]]
[[Kategooria:Ukraina keskaeg]]
[[Kategooria:Valgevene keskaeg]]
[[Kategooria:Vana-Vene]]