Kihlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 3. september 2018, kell 19:28
Kihlus oli tuntud kui kosjadele järgnev koosviibimine mõrsja kodus.
Selles osales (eriti Saaremaal) kitsas sugulaste ring ning tähtsamad pulmategelased: isamees naisega ja kõrvatsinaine mehega; kihluse joogid muretses peiu. Kihlus oli nagu tasakaalustuseks Saaremaa ühe otsaga pulmadele, kihlus toimus laupäeval.
Mandril oli kihlus kihelkonniti üle maa tuntud kui laupäevane pidu mõrsja kodus, kihluselt mindi pühapäeva hommikul kirikusse "lugema", s. o. laulatusele kirjutama. Kihluse kingid pastorile olid sukad ja sukapaelad, köstrile kindad ja vöö (ning 2 kopikat kindas). Hilisemal ajal oli kihlus kosje asendav pidu, millal anti üle kihlasõrmus ja teatati eelseisvast abiellumisest. [1].