Redaktsioon: 3. september 2018, kell 14:50 redigeeri Shmurak (arutelu \| kaastöö) 33 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. september 2018, kell 16:37 redigeeri eemalda Gvozdet (arutelu \| kaastöö) 3 muudatust Ümbersuunamine lehele Ruthenia Märgis: Uus ümbersuunamine Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{liita\|~~#suuna [[Ruthenia}}]] ~~{{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2010}}~~ ~~{{See artikkel\| räägib idaslaavlaste riigist, samast, mis [[Kiievi-Vene]] ja [[Vana-Vene]]; paadi kohta vaata artiklit [[Vene (paat)]]}}~~ '''Vene''' ([[vanavene keel]]es ''Рѹ́сь''; [[ladina keel]]es ''Ruthenia'', [[vanapõhja keel]]es ''Garðaríki'') on [[9. sajand]]i lõpus kujunenud [[idaslaavlased\|idaslaavi]] riigi [[Vana-Vene]] ehk [[Kiievi-Vene]] tuumikala nimi. "Vene" oli selle riigi endanimi, "Kiievi-Vene" ja "Vana-Vene" aga sellele hiljem pandud nimed. ~~Nimi "Vene" kannab tugevat riikluse traditsiooni, mis seostub esimese idaslaavi ühisriigi Kiievi-Vene pärandiga.~~ Eesti keeles ei ole õige kasutada nime "Vene" meie idanaabri kohta. Riik, mille pealinn on [[Moskva]], on [[Venemaa Föderatsioon\|Venemaa]]. Seda vahet teevad ka [[venelased]] ise, kelle jaoks Vene on Русь, kuid Venemaa Россия. Sõna "vene" päritolu kohta eesti keeles pole ühtset seisukohta. Arvatavasti tuleneb see [[Läänemeri\|Läänemere]] lõunakaldal elanud [[lääneslaavlased\|lääneslaavi]] hõimu [[venetid\|venetite]] ehk veneetide nimest. Venetite otsesed järeltulijad tänapäeval on [[sorbid]]. Vene ladinakeelse nime [[Ruteenia]] päritolu pole päris selge. Esimest korda kasutati seda teadaolevalt [[12. sajand]]il [[Augsburgi aastaraamat]]utes. See võib olla seotud traditsiooniga, mille järgi [[barbar]]ite hõime nimetati mõne antiikautorite mainitud nimega, nagu näiteks taanlasi nimetati daaklasteks ja sakslasi teutoonideks. [[Julius Caesar]] nimetas üht [[Gallia]] hõimu nimega ''Ruteni'', aga slaavlastega polnud sel hõimul pistmist. Kuid juba 12. sajandi lõpul oli nimi [[Ruteenia]] laialt levinud, sealhulgas [[paavst]]i koostatud dokumentides. [[Leedu Suurvürstiriik]] koosnes enne [[Poola]]ga liitumist ([[1569]]) kolmest põhilisest alast: [[Litwa]], kus elasid [[valgevenelased]], [[Žemaitija]], kus elasid [[leedulased]], ja Russ või Ruteenia, kus elasid [[ukrainlased]]. Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses [[Navahrudak]] (Novogorodok), seejärel [[Vilnius]]. Kiiev oli Kiievi-Vene ajal õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast [[Ida-Rooma keisririik\|Ida-Rooma keisririigi]] pärijaks ja jätkajaks, hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] ennastki Veneks nimetama, et koondada Moskvasse õigeusu jõud. Venele aga mõeldi asemele uus nimi [[Väike-Vene]]. Sellest ajast alates nimetatakse ukrainlasi väikevenelasteks. Ruś on [[poola keel\|poolakeelne]] nimetus, mis märgib [[Lublini unioon]]i järgselt [[Rzeczpospolita]]s Poola Krooni maade hulka, st Poola kuningriigile kuulunud [[idaslaavlased\|idaslaavi]] alasid. Praegu kuulub enamus neist aladest [[Ukraina]] koosseisu. Hõlmas [[Podlaasia vojevoodkond\|Podlaasia]], [[Ruśi vojevoodkond\|Ruśi]], [[Belzi vojevoodkond\|Belzi]], [[Volõõnia vojevoodkond\|Volõõnia]], [[Podilski vojevoodkond\|Podilski]], [[Bratslavi vojevoodkond\|Bratslavi]], [[Kiievi vojevoodkond\|Kiievi]] ja [[Tšernigivi vojevoodkond\|Tšernigivi vojevoodkonna]]. ~~Teatud juhtudel vastab poola ''Ruś''<nowiki>'ile</nowiki> eesti keeles "Vene". Näiteks on ''Ruś Biała'' "Valge-Vene" ja ''Ruś Czarna'' "Must-Vene".~~ ~~[[Tartu]]s sündinud keemik [[Carl Claus]] avastas [[1844]] [[ruteenium]]i [[Uuralid\|Uuralites]] kaevandatud [[plaatina]]maagist ja nimetas selle oma sünniriigi järgi.~~ ~~[[Kategooria:Venemaa keskaeg]]~~ ~~[[Kategooria:Ukraina keskaeg]]~~ ~~[[Kategooria:Valgevene keskaeg]]~~ ~~[[Kategooria:Vana-Vene]]~~

Vene: erinevus redaktsioonide vahel