Erinevus lehekülje "Kivim" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1799 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
(ei illustreeri kivimit)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
U goy m8
'''Kivim''' on [[mineraal]]idest koosnev looduslik [[Tahkis|tahke]] kogum (erandina võib kivim olla ka [[orgaanika]]t sisaldav tahke kogum, näiteks [[kivisüsi]]).
 
Kivimid ei pea olema tingimata [[Kristall|kristallilisel]] kujul. Näiteks [[obsidiaan]]il ehk vulkaanilisel klaasil ei ole kristallstruktuuri.
 
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.
 
Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: [[tardkivim]]id, [[settekivim]]id ja [[moondekivim]]id. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, [[Kivimi struktuur|struktuuri]] ning [[Kivimi tekstuur|tekstuuri]] alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näiteks [[rabakivi]], [[kvartsprofüür]], [[savikilt]].
 
Kivimi [[värvus]], [[tihedus]], [[poorsus]], [[kõvadus]] ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
 
Kivimitest koosnevad [[maakoor]] ja [[vahevöö]]. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid, sest settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas [[Moone (geoloogia)|moondunud]] või [[Kristalliseerumine|kristalliseerunud]] [[magma]]st. [[Eesti]]s moodustavad settekivimid [[Pealiskord|pealiskorra]], tard- ja moondekivimid aga [[Proterosoikum]]i vanusega [[Aluskord|aluskorra]].
 
Kivimite uurimiseks kasutatakse ka [[elementanalüüs]]i ja mikroskoopilist [[petrograafia]]t. [[Kristalne kivim|Kristalsete kivimite]] koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib [[petroloogia]], settekivimeid [[litoloogia]].
 
Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks [[põlevkivi]]), [[metallurgia]]s (näiteks [[lubjakivi]]), ehitusmaterjalina (näiteks [[graniit]]) jne.
 
Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks [[betoon]]i).
 
==Ülevaade levinud kivimeist==
Anonüümne kasutaja