Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, nende paigutustihedus raadiuse sihis on umbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul plaadi ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 minutit 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul kuni 4 minutit ja 30 sekundit.
 
Standardse nõela teraviku ümardusraadiuse puhul ja pöörlemiskiirusel 78&nbsp;p/min osutub taasesitava heli sagedusala plaadi keskkoha läheduses inimkõrva jaoks juba ülaltpoolt piiratuks<ref>{{Raamatuviide|autor=Heino Pedusaar|pealkiri=Automaatpillist lasergrammofonini|aasta=1989|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>.
 
=== Vinüülplaat ===
Mikrokiriplaadi vagu on umbes 45&nbsp;μm laiune<ref>{{Raamatuviide|autor=Heino Pedusaar|pealkiri=Helitehnika kodus|aasta=1982|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>. Vao võnkumise maksimaalseks amplituudiks (kõrvalekaldeks vao keskjoonest) on horisontaalsuunas 20&nbsp;μm, vertikaalsuunas kaks korda väiksem. Seega mahub plaadile keskmiselt 8...12 vagu millimeetrile. See annab plaadi 25&nbsp;cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30&nbsp;cm läbimõõdu puhul kuni 22 minutit, aga fonogrammile amplituudi piirangute rakendamise ja vastavalt vagude vahekauguse vähendamise korral isegi üle 30 minuti. Selliste astla ja vao mõõtmete puhul (astla teraviku ümardusraadius on 18&nbsp;μm) ja plaadi materjali väikese kõvaduse tõttu on heli taasesitamine ilma plaati kahjustamata võimalik vaid astla väga väikese survejõu juures. Helipea konstruktsioonist olenevalt on see tüüpiliselt vahemikus 70...5&nbsp;mN (see on 7...0,5 grammi). Nende plaatide taasesitamine on praktiliselt võimalik ainult elektrilise helipea vahendusel.
 
Võnkumiste maksimaalsele amplituudi väiksusele vaatamata on vinüülplaadi müratase väga madal. Lairibamõõtmiste järgi peab see olema alla -50&nbsp;dB<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Eiskop, Aleksander Sillart|pealkiri=Akustika ja helitehnika|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref>, aga inimkõrva jaoks vastab vinüülplaadi salvestuse müratase umbes 80&nbsp;dB signaal-müra suhtele. Erinevalt šellakplaadist on materjali struktuurist tekkiva müra osa plaadi kogumüras väga väike. Seda selgemini on aga kuuldavad igasuguste plaadile tekitatud kahjustuste (kriimustuste) tekitatud raginad ja plaadile kogunenud tolmust põhjustatav müra. Viimasest polnud šellakplaatide puhul peaaegu üldse põhjust rääkida.
 
 
 
Vinüülplaatide puhul kasutatava standardse nõela teraviku oluliselt väiksema ümardusraadiuse tõttu (18&nbsp;μm) ei&nbsp;peaks taasesitava heli sagedusala kitsenemine ülaltpoolt plaadi keskkoha läheduses olema inimkõrva jaoks praktiliselt märgatav, seda vaatamata väikeste pöörlemiskiiruste kasutamisele vinüülplaatide puhul. Siiski vähendatakse lubatavat maksimaalset salvestusnivood alates sagedusest 2&nbsp;kHz pöördvõrdeliselt sageduse kasvuga. Arvestades sellise salvestusel kasutatava korrektsiooni olemasolu, mis suurendab signaali amplituudi kõrgemate sageduste osas, tekitab see piirang probleeme. Teadaolevalt selle piirangu sõltuvust salvestusraja raadiusest salvestuse juures ei kasutata, kuigi raadiuse muutudes ligi kolm korda oleks see üsna loogiline.
2817

muudatust